Kituba keel

Allikas: Vikipeedia
kituba keel (Munukutuba/Kikongo ya leta)
Kõneldakse Kongo Vabariigis,
Kongo Demokraatlikus Vabariigis
Kokku kõnelejaid 5,4 miljonit (1987. - 1990. a seisuga)[1][2]
Keelesugulus benue-kongo keeled
 bantu keeled
 kongo keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Kongo Vabariik
Keelekoodid
ISO 639-3 mkw

ktu

Kituba on bantu keelte rühma kuuluv keel, mis on üks ametlikke keeli Kongo Vabariigis ning mida räägitakse laialdaselt Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Tegemist on kongo keelele põhineva kreoolkeelega.[1][2]

Kituba keelt räägib emakeelena Kongo Vabariigis 1 160 000 inimest (1987. a seisuga) ning Kongo Demokraatlikus Vabariigis 4 200 000 inimest (1990. a seisuga).[1][2]

Kongo Vabariigis on kituba, mida seal nimetatakse ka monokutuba keeleks, levinud riigi lõunaosas, pealinna Brazzaville’i ümbruses. Kongo Demokraatlikus Vabariigis on kituba, mida tuntakse seal ka kikongo ya leta või kikongo-kituba keelena, levinud Alam-Kongo provintsis ja Bandundu provintsi lõunaosas. Kongo Demokraatlikus Vabariigis on 1990. aastal kituba keelde tõlgitud ka Piibel.[1][2]

Kituba keeles on kasutusel ladina tähestik.[1][2]

Arvsõnad kituba keeles[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1 – mosi
  • 2 – zole
  • 3 – tatu
  • 4 – iya
  • 5 – tanu
  • 6 – sambanu
  • 7 – nsambaudi
  • 8 – nana
  • 9 – uvua
  • 10 – kumi


Keele struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Foneetika [4][muuda | redigeeri lähteteksti]

Kituba keeles on viis vokaali (a, e, i, o, u), mis häälduvad sarnaselt eesti keelega.

Konsonantide hääldustabel:

bilabiaalne labiodentaalne dentaalne alveolaarne postalveolaarne palataalne velaarne glotaalne
klusiiv p, b t, d k, ɡ
prenasaal mp, mb mf mv nt, nd ns nz ŋk, ŋɡ
nasaal m n ŋ
frikatiiv f v s z (h)
lateraal l
poolvokaal w j
  • Mõnedes dialektides on sõna ees asuvad helitud prenasaalsed konsonandid lühenenud lihtsateks konsonantideks. Näiteks on Pointe-Noire’i kituba keeles sõnadest mpimpa ja nketo saanud pimpa ja kento.
  • Mõned dialektid kasutavad prenasaalsete alveolaarsete frikatiivide ees lisakonsonati – näiteks on saanud sõnadest Kinsasa ja nzila Kintsasa ja ndzila.
  • Alveolaarsed frikatiivid võivad muutuda postalveolaarseks enne /i/-d.

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asesõnad[4][muuda | redigeeri lähteteksti]

Kituba keeles on isikulised ja omastavad asesõnad. Omastavaid asesõnu kasutatakse isikuliste asesõnade asemel, kui subjekti soovitakse esile tuua, näiteks:

Mwana na nge - Sinu laps vs Mwana ya munu - Minu laps (mitte kellegi teise).

Isik Ainsus Mitmus
Isikuline Omastav Isikuline Omastav
I mu munu, mono beto beto
II nge nge beno beno
III yandi ba bau


Nimisõnad[4][muuda | redigeeri lähteteksti]

Kituba keeles on enamvähem, koos mõningate muudatustega, säilinud samad nimisõna klassid, mis etnilises kikongo keeles.

Ainsus Mitmus
Rühm Eesliide Näide Rühm Eesliide Näide
0 mama ('ema) 2 ba- bamama (emad)
1 mu- muntu (inimene) 2 ba- bantu (inimesed)
3 mu- mulangi (pudel) 4 mi- milangi (pudelid)
5 di- dinkondo (banaan) 6 ma- mankondo (banaan)
7 ki- kima (asi) 8 bi- bima (asjad)
9 n-/m- nkosi (lõvi) 2+9 ba-n- bankosi (lõvid)
11 lu- ludimi (keel) 2+11 ba-lu- baludimi (keeled)
12 ka- kakima (pisiasi) 13 tu- tubima (pisiasjad)
14 bu bumbote (headus)
15 ku- kubanza (mõtlema, mõtlemine)

====Tegusõnad====[4]

Kituba keeles on hästi arenenud tegusõnade süsteem koos ajavormide ja aspektidega. Enamikel tegusõnadel on pikk ja lühike versioon. Pikad vormid on kasutusel formaalses kirjalikus suhtluses, lühikesed vormid tavasuhtluses.

Tegusõnade infinitiivi vormi moodustatakse eesliitega /ku-/.

Tegusõna ’olema’ (kuvanda või kuvuanda) on ainukene ebaregulaarne tegusõna kituba keeles.

Aeg Pikk vorm Lühike vorm Näide Tõlge
Olevik ja lähitulevik kele ke Yau kele nkosi. See on lõvi.
Tulevik kele/ata kuv(u)anda ke/ta v(u)anda Mu ta vuanda tata. Minust saab isa.
Kestev olevik kele kuv(u)andaka ke v(u)andaka Nge ke vuandaka zoba. Sa oled rumal.
Lihttulevik ata kuv(u)andaka ta v(u)andaka Beno ta vuandaka ya kukuela. Te abiellute.
Minevik v(u)andaka Yandi vuanda kuna. Ta oli seal.
Kestev minevik v(u)andaka Beto vuandaka banduku. Me olime sõbrad.
Täisminevik mene kuv(u)anda me v(u)anda Yandi me vuanda na Matadi. Ta oli Matadis.
Kestev täisminevik mene kuv(u)andaka me v(u)andaka Yandi me vuandaka mulongi. Ta on olnud õpetaja.

Kõik teised tegusõnad moodustatakse abitegusõnadega, näiteks sõna kusala (töötama).

  • /ke(le)/ + verb: hetkel või lähitulevikus toimuv tegevus
  • /me(ne)/ + verb: lähiminevik
  • /vwandaka/ + verb: kestev minevik
  • /(a)ta/ + verb: tulevik
Aeg Pikk vorm Lühike vorm Näide Tõlge
Olevik ja lähitulevik kele kusala ke sala Yandi ke sala. Ta töötab.
Kestev olevik kele kusalaka ke salaka Yandi ke salaka. Ta töötab.
Minevik salaka salaka Yandi salaka. Ta töötas.
Lähiminevik mene sala me sala Yandi me sala. Ta on töötanud.
Kestev lähiminevik mene salaka me salaka Yandi me salaka. Ta on töötanud.
Kestev minevik vuandaka kusala va sala Yandi vuandaka kusala. Ta töötas.
Narratiiv sala sala
Tulevik ata sala ta sala Yandi ta sala. Ta töötab.
Kestev tulevik ata salaka ta salaka Yandi ta salaka. Ta hakkab töötama.

==Sõnavara==[4]

Enamik kituba keele sõnu tulevad kikongo keelest. Ka teised bantu keeled, nagu näiteks jaka, lingala ja suahiili on seda mõjutanud. Lisaks on mõned sõnad laenatud prantsuse, portugali, hispaania ja inglise keelest, näiteks:

  • sandúku (suah.k sanduku) - kast
  • matáta (suah.k matata) - probleem
  • letá (pr.k l'état) - riik
  • kamiyó (pr.k camion) - veoauto
  • sodá/solodá (pr.k soldat) - sõdur
  • masínu (pr.k machine) - masin
  • mísa (port.k missa) - mass
  • kilápi (port.k. lápis) - pliiats
  • katekisimu (ing.k catechism) - katekismus
  • bóyi (ing.k houseboy) - majahoidja
  • sapatu (port.k sapato) - king
  • mesa (port./hisp.k mesa) - tabel
  • dikopa (hisp.k copa) - tass
  • simisi (pr.k chemise) - särk

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 [1] The Ethnologue. Kituba, a language of Congo.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 [2] The Ethnologue. Kituba, a language of Democratic Republic of Congo.
  3. [3] Munukutuba - learn Kituba language, Kituba thematic vocabulary.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 [4] USA Foreign Service Institute (FSI) Kituba basic course.