Kirik (pühakoda)
Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Algkristluse ajal[muuda | muuda lähteteksti]
Kristlike pühakodade arhitektuur kasvas välja kristlaste regulaarsetest kokkusaamistest eramajades ja sünagoogides. Spetsiaalseid kirikuhooneid hakati ehitama siis, kui kogudus ei mahtunud enam senistesse ruumidesse ära või endised ruumid ei vastanud enam jumalateenistuse vajadustele. Kirikute ehitamine muutus teostatavamaks ning kirikud tavalisemaks pärast seda, kui Rooma keiser Constantinus Suur tegi 313 Milano ediktiga lõpu kristlaste tagakiusamisele.
Esimesed kristlased olid – nagu Jeesuski – Palestiina juudid (judaismi tunnistajad), kes käisid Jeruusalemma templis ning sünagoogides. Templiteenistus oli rituaal, kuhu kuulus ohverdamine, sealhulgas loomade ohverdamine lepitusohvrina Jahvele. Uues Testamendis mainitakse korduvalt Jeesuse viibimist Templis.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Kirikute loend
- Kõrgeimate kirikute loend
- Eesti kirikute ehitus- ja konserveerimisajaloo ning materjaliuuringute andmebaas (digiarhiiv)
- Accoudoir
- Altar
- Altariesine
- Altarikuju
- Altarimaal
- Altarisein
- Baptisteerium
- Basiilika
- Kabel
- Kantsel
- Katedraal
- Kihelkonnakirik
- Kirikla
- Kirikuaed
- Kirikukell
- Kirikumees
- Kirikupink
- Kirikuteener
- Kirikutorn
- Kloostrikirik
- Koor
- Kooritool
- Kooritoolistik
- Käärkamber
- Külglööv
- Lööv
- Maakirik
- Narteks
- Pastoraat
- Pihitool
- Pikihoone
- Pingistik
- Pühamu
- Surnuvärav
- Toomkirik
- Võidukaar
- Võlv
- Ümarkirik
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Vikisõnastiku artikkel: kirik |