Kipslill
| Kipslill | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Pööris-kipslill (Gypsophila paniculata)
|
||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||
|
Kipslill (Gypsophila) on taimeperekond nelgiliste sugukonnas.
Oma ladinakeelse nimetuse on perekond saanud sõnadest gypso "lubi" ja philos "sõber", kuna selle perekonna liigid kasvavad hästi lubjarikkal mullal.
Perekonda kuulub umbes 100 liiki, millede levila ulatub Vahemeremaadest ja kuivadest Sise- ja Väike-Aasia aladest Euraasias, Türgi, Lõuna-Kaukaasia, Ukraina ja Põhja-Aafrikani.
Perekonda kuuluvad ühe- ja mitmeaastased rohttaimed.
Õisikud on kohevad pöörised, mis koosnevad väikestest õitest. Tupp enamasti kellukjas, viie tipmega (hambaga), tupplehed ühendatud kilejate vaheseintega. Kroonlehed valged või roosad, enamasti terved, vahel sämpunud tipuga. Õied lisakroonita.
Lehed terveservalised, lantsetjad, väikesed.
Vili ühepesaline munajas kupar, avanenult nelja hambaga. Seemned ümardunud või neerjad. [1] 1 grammis on kuni 1200 seemet.
Eesti liigid [muuda]
- Gypsophila muralis – müür-kipslill (harva, peamiselt Kagu-Eestis)
- Gypsophila fastigiata – kännas-kipslill (paiguti)
- Gypsophila paniculata – pööris-kipslill (ilutaim, tulnukana mereäärsetel liivaluidetel[2])
- Gypsophila elegans – kaunis kipslill (ilutaim, haruldane tulnuktaim)
Viited [muuda]
- ↑ L.Raudsepp, (1981) Eesti õistaimi, Tallinn: Valgus, lk163
- ↑ Eesti taimedemääraja, (1999), Eesti Loodusfoto, Tartu, lk115
