Kindralstaap

Allikas: Vikipeedia

Kindralstaap on sõjaväe keskne juhtorgan ning sõjaväe operatiivjuhtimise põhiorgan paljudes riikides.

Sõjandusteoreetik Carl von Clausewitzi määratluse kohaselt on kindralstaabi ülesanne töötada välja ja esitada sõjaväe kõrgema juhtkonna ideid käskude kujul koos kõigi täitmiseks tarvilike üksikasjadega. Samuti peab kindralstaap hoolitsema vägede lahinguvalmiduse ja materiaalsete vajaduste eest, mille jaoks ta peab vastavate organite töösse küll sekkumata teatama neile vajalikud näidustused, mis tulenevad üldise sõjategevuse käigust. Teisalt saab kindralstaap neilt organitelt andmed vägede varustamise kohta.

Keskajal täitis kindralstaabi funktsioone marssal.

Hiljem sai väejuhtimise mudeliks landsknechtide armeede korraldus. Neis juhtis kindralkortermeister juhtis koos marssali või feldmarssaliga ümbruskonna ja teede tundmaõppimist ja vägede majutust. Tema käske täitsid väiksemat üksuste kortermeistrid. Seepärast nimetati enamikus armeedes kindralstaapi 19. sajandini kortermeistri staabiks.

Prantsusmaal nimetati kindralkortermeistri staap 1792. aastal armee peastaabiks. Erilist rolli mängis see 1805-14 Napoleoni ajal.

Esimesena hakkas ohvitsere teenistuseks kindralstaabis eraldi ette valmistama Friedrich Suur. 1785. aastast oli Preisimaa kindralstaap eraldiseisev ohvitserikorpus, mille liikmeid koolitati sõjaväeakadeemias, mis rajati 1765. aastal Potsdamis. Preisi süsteem sai eeskujuks teistele riikidele.

Teise maailmasõja ajal täitsid USA-s ja Suurbritannias kindralstaabi funktsioone staabiülemate komiteed. Pärast sõda loodi USA-s staabiülemate komitee juurde tööorganiks ühendstaap.

Eestis asendab kindralstaapi Kaitseväe Peastaap - väeliikide ühendstaap, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]