Kindlustus

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu.

Kindlustus on teenus, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele rahalist kaitset ootamatute sündmuste puhul ehk maandab riske. Kindlustuse pakkumisega tegelevad kindlustusseltsid. Kindlustusselts loob end kindlustanud isikute sissemaksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjale tekkinud kahjud.

Kindlustuse liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kindlustuse vormi järgi jaotub kindlustus: vabatahtlik-, kohustuslik- või sundkindlustus. Kindlustus, mille puhul kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest, on vabatahtlik. Kindlustus, mille puhul isik on seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu, on kohustuslik. Vabatahtlikku ja kohustuslikku kindlustustegevust reguleerib kindlustustegevuse seadus. Kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule, on sundkindlustus.

Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlustusseltsid elu- ja kahjukindlustusseltsideks. Kindlustustegevuse põhiliigid on: kahjukindlustus, elukindlustus ja edasikindlustus. Ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid, nimetatakse kindlustusmaakleriteks.

Kindlustuse põhiliigid:

  • Liikluskindlustus;
  • Kaskokindlustus;
  • Kodu- ja varakindlustus;
  • Reisikindlustus.

Juriidilise isiku varakindlustus:

  • Ettevõtte varakindlustus: hooned, seadmed, inventaar jms;
  • Laos asuva kauba kindlustus;
  • Ettevõtte seadmed ja masinad (CPM, MB);
  • Elektrooniliste seadmete sisene rike (EEI);
  • Ärikatkestuse kindlustus;
  • Ehitus- ja montaažitööde kindlustus (CAR, EAR).

Elu- ja tervisekindlustus:

  • Õnnetusjuhtumikindlustus;
  • Meditsiinikindlustus;
  • Elukindlustus, sh kogumiskindlustus (pensioni  kolmas sammas).

Garantiikindlustus ja finantsriskid:

  • Ehitusfirma;
  • Tollimaakler, ladu, printsipaal;
  • Krediidikindlustus ja lepinguliste kohustuste täitmise garantii;
  • Direktorite ja ametnike vastutus (D&O);
  • Poliitiliste riskide ja lepinguliste kohustuste täitmata jätmise kindlustus;
  • Õigusabikindlustus.

Transpordivahendite kindlustus:

  • Laevad, mootorpaadid  ja jahid;
  • Raudteevagunite ja vedurite kindlustus;
  • Õhutransport.

Vastutuskindlustus:

  • Üldvastutus kolmandate isikute ees;
  • Tootja vastutuskindlustus;
  • Tööandja vastutuskindlustus;
  • Raudtee omaniku vastutus;
  • Autovedaja vastutuse kindlustus (CMR, TIR);
  • Ekspedeerija vastutuskindlustus;
  • Erialase tegevuse vastutuskindlustus, näiteks: notar, advokaat, arhitekt;
  • Ürituse korraldaja vastutus;
  • Üürniku või rentniku vastutus;
  • Veosekindlustus;
  • Korteriühistu vastutuskindlustus.

Muud kindlustusliigid:

  • Lemmiklooma kindlustus (koer ja kass);
  • Loomakindlustus
;
  • Metsakindlustus.

Edasikindlustuse liigid:

  • kahjukindlustuse edasikindlustus;
  • elukindlustuse edasikindlustus.

Täna on võimalik arvutada enamike seltside hinnad reaalajas elektrooniliste kanalite kaudu (nn OKONTO, IIZI, M-kindlustus), kus lepingu sõlmija täidab ise avalduse internetis ja saab valmis kindlustuspoliisi oma arvutisse salvestada ning välja printida.

Kindlustusseltsid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kindlustusselts

Kindlustusseltsid Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis tegevusloa alusel tegutsevad kahjukindlustusseltsid:

Eestis tegevusloa alusel tegutsevad elukindlustusseltsid:

Välismaiste kindlustusandjate filiaalid:

Välismaiste elukindlustusseltside filiaalid:

Kindlustusmaakler[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ettevõtluses müüvad kindlustustooteid nii kindlustusmaaklerid kui ka -agendid. Kindlustusmaakler müüb kliendile eri ettevõtete kindlustustoodeid. Kindlustusagendid esindavad konkreetseid kindlustusseltse ja müüvad ühe ettevõtte tooteid.

Eesti kindlusmaaklerid 2013. aasta seisuga:

Kohustuslikud ja sundkindlustused Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale erõiguslike ja ärilistel eesmärkidel toimiva kindlustuse on Eestis ka mitmeid riiklikult korraldatud kindlustusi.

Liikluskindlustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on liikluskindlustus kohustuslik vastutuskindlustus. Ühtlasi on liikluskindlustus ka enimlevinud kindlustusliik Eestis.

Liikluskindlustus on liikluskindlustuse seadusega kehtestatud kohustuslik kindlustusliik kõigile mootorsõidukitele ja nende haagistele, mille tehase poolt lubatud suurim kiirus on üle 15 kilomeetri tunnis ja millel peab olema registrimärk.

Liikluskindlustuse leping on tähtajatu, selle sõlmivad omavahel kindlustusandja ja kindlustusvõtja liikluskindlustuse poliisi ostmisel. Liikluskindlustuse poliis on aga tähtajaline ja tema tähtaja saabumisel kohustusliku liikluskindlustuse leping küll ei lõpe, kuid isikul puudub kuni uue kindlustuspoliisi saamiseni õigus kasutada sõidukit teeliikluses.

Roheline kaart. Riikidesse, kus kehtib kohustuslik liikluskindlustuse seadus, on võimalik siseneda ostes antud riigi piirikindlustuspoliisi. Kuna liikluskindlustuse omanikule on roheline kaart tasuta, siis on mõttekas küsida liikluskindlustuse sõlmimisel ka rohelist kaarti ja sel puhul te enam rohelise kaardi maades eraldi liikluskindlustust ei vaja. Roheline kaart on tavaline vastutus-, mitte varakindlustusleping. Sõlmides rohelise kaardi, kindlustab sõiduki omanik oma vastutuse, mitte sõiduki. See tähendab, et liiklusõnnetuse korral ei pea vastutava sõiduki omanik ise tasuma kannatanule kahju, vaid seda teeb tema eest kindlustusselts. Alates 1. maist 2004.a. on Eesti roheline kaart mõnes riigis mitte kohustuslik, vaid soovitav!

Riigid, kus autoga sõites on roheline kaart soovitav: Austria, Belgia, Küpros, Tšehhi, Saksamaa, Taani, Hispaania, Eesti, Prantsusmaa, Soome, Suurbritannia, Kreeka, Ungari ,Itaalia, Iirimaa, Island, Luxembourg, Leedu ,Läti, Malta, Norra, Holland, Portugal ,Poola, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia, Šveits. Riigid, kus roheline kaart on kohustuslik: Albaania, Andorra, Bulgaaria, Bosnia ja Hertsegoviina, Valgevene, Horvaatia, Iisrael, Iraan, Maroko, Moldaavia, Makedoonia, Rumeenia, Serbia ja Montenegro, Tuneesia, Türgi, Ukraina.

Eesti on liikluskindlustuse tagamiseks loodud Eesti Liikluskindlustuse Fond, mis on mittetulundusühing ja mille liikmeteks on Eestis liikluskindlustuse kindlustusandjatena tegutsevad ettevõtted. Eesti Liikluskindlustuse Fond:

  1. hüvitab kindlustamata ja tundmatuks jäänud sõidukite tekitatud liikluskahju;
  2. haldab liikluskindlustuse infosüsteemi ja liikluskindlustuse registrit;
  3. täidab hüvitusorgani ja teabekeskuse ülesandeid;
  4. on piirikindlustuse kindlustusandja;
  5. on rohelise kaardi büroo Eestis;
  6. korraldab kahjuennetust;
  7. korraldab kindlustusvaidluste lahendamist.

Eesti Liikluskindlustuse Fond on liikluskindlustuse seaduse mõistes garantiifond

Ravikindlustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2001. aastal võeti riigikogus vastu Tervishoiuteenuste korraldamise seadus mis muutis Eesti ravikindlustuse süsteemi. Riikliku ravikindlustussüsteemiga tagab riik inimese tervise säilitamise kulud, haigusest või vigastusest johtuva ajutise töövõimetuse kulude ja ravikulude tasumise ning rasedus- ja sünnitushüvituse maksmise. Kohustuslik ravikindlustus tagatakse kõigile isikutele, kes on maksnud ise või kelle eest on makstud ravikindlustusmaksu. Riikliku ravikindlustuse eelarvest kaetakse kindlustatute ja nende ülalpidamisel olevate perekonnaliikmete ravikindlustuskulud. Eratervishoiuasutused ja eraarstid võivad lepingu alusel täita ka riigi ja omavalitsusüksuste antud ülesandeid. Igal Eesti vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus vältimatule arstiabile. Vältimatu on arstiabi olukorras, kus selle edasilükkamine ohustab otseselt inimese elu või tervist. Igal inimesel on õigus saada arstilt ülevaadet oma tervislikust seisundist.

Pensionikindlustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pensionikindlustus on kindlustus, mille korral kogutakse raha pensionieaks ja mille väljamakseid tehakse alates kokkulepitud ea saabumisest või kindlustatud isiku invaliidistumisest. Eestis toimub pensionide arvutamine alates 2000. aasta 1.aprillist riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Seadus sätestab kellel on õigus riiklikule pensionile, missugustest osadest pension koosneb, mida need osad endast kujutavad ja kes määrab nende suuruse. Riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest.

Lisaks riiklikule pensionile (esimene sammas), mis tagab kõikidele pensionäridele sissetuleku baastaseme, on olemas veel teine (kohustuslik kogumispension) ja kolmas sammas (vabatahtlik pensionikindlustus). Teine sammas rakendus 2002. aastast ja on kohustuslik 18aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kes on vanemad, neile on liitumine vabatahtlik.

Töötuskindlustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Töötuskindlustus on Eestis sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitise töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksetest laekunud rahast. Töötuskindlustusmakse määrad 2011. aastal: Kindlustatu töötuskindlustusmaksemäär on 2,8 %. Tööandja töötuskindlustusmaksemäär on 1,4 %.

Eestlaste kindlustusalane teadustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestikeelsed teadusmagistritööd kindlustusest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestikeelsed magistritööd (3+2) kindlustusest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestikeelsed teadusartiklid kindlustusest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestlaste poolt kirjutatud võõrkeelsed teadusartiklid kindlustusest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]