Kilplutiklased

Allikas: Vikipeedia
Kilplutiklased
Pentatomidae01.jpg
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Nokalised Hemiptera
Alamselts: Lutikalised Heteroptera
Infraselts: Pentatomomorpha
Ülemsugukond: Pentatomoidea
Sugukond: Kilplutiklased Pentatomidae
Leach, 1815

Kilplutiklased (Pentatomidae) on sugukond lutikalisi, kellel on lai kilbitaolise kattega keha ja kes häirimise korral võivad vinanäärmetest eritada iseloomulikku "lutikahaisu ja -maitsega" vedelikku. Peamiselt toituvad nad taimede mahlast ja on tuntud taimekahjurid. Nad võivad elada nii kõrrelistel, marjadel, puudel ja põõsastel. Ent on ka liike, kes elavad ainult ühel kindlal taimeliigil. Kuid leidub ka röövtoidulisi vorme, kelle peamisteks toiduobjektideks on teiste putukate vastsed.

Valmikud on erinevat värvi (peamiselt rohelised ja pruunid toonid) ja nende värv võib ka aja jooksul muutuda. Kilplutiklased on vaegmoondega.

Suurimad Eestis elavad kilplutiklased on kuni 15 mm pikad. Eestis on seni leitud veidi alla 40 liigi kilplutikaid. [1]

Alamsugukonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aphylinae
  • Asopinae
  • Cyrtocorinae
  • Discocephalinae
  • Edessinae
  • Pentatominae
  • Phyllocephalinae
  • Podopinae
  • Serbaninae
  • Stirotarsinae

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1542_1508.html Kilplutikat tunned lõhnast ja kibedast maitsest

Pildigalerii[muuda | redigeeri lähteteksti]