Kilingi-Nõmme Gümnaasium
| Kilingi-Nõmme Gümnaasium | |
|---|---|
| Kooli tüüp | Gümnaasium |
| Direktor | Erli Aasamets |
| Õpilasi | 335 (2020/2021) |
| Õpetajaid | 33 (2020) |
| Asukoht | Kilingi-Nõmme, Saarde vald, Pärnumaa |
| Aadress | Sambla tänav 18 |
| Kooli ajaleht | http://kirjatark.net.ee/ |
| Koduleht | https://www.kilingi.edu.ee/ |
Kilingi-Nõmme Gümnaasium (KiNG) on üldhariduskool Pärnumaal Kilingi-Nõmmes.
Praegune peahoone avati 30. septembril 1961 keskkoolihoonena. 1997.–1998. aastal hakati koolihoonet renoveerima, 1998/1999. õppeaastal tähistas keskkool 50. aastapäeva. Samal ajal vahetus kooli nimi – senine Kilingi-Nõmme keskkool sai nimeks Kilingi-Nõmme Gümnaasium.
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi hoonetekompleksi kuuluvad peale peahoone endine algklasside maja (nüüd Kilingi-Nõmme Muusikakool), spordihoone, õpilaskodu/raamatukogu ja kaarhall (vana spordihoone). Lisaks on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumil staadion.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Saarde hariduselu algus[muuda | muuda lähteteksti]
Esimene Saarde köstrikool avati 1670. aastal, see töötas kolm kuud ja suleti. 1786. aastaks oli Saardes kolm väiksemat ja kolm suuremat kooli, lapsi õppis neis vähe. 1830. aastal asutati Lavi Algkool. 1884. aastal sai koolihooneks uus telliskivimaja, mis oli ümbruskonnas sellise väikese koha kohta tol ajal kõige imposantsem koolihoone. See maja jäi aga varsti kitsaks ja Saarde kihelkonna juhid hakkasid otsima võimalusi uue koolimaja rajamiseks. Tolleaegne kiriku eestseisja von Stryck pakkus uue koolimaja asukohaks sobimatuid kolkapiirkondi ning seetõttu lükkus ehitustegevus aina edasi. 1904. aastal osteti 1611 rubla ja 60 kopika eest vana Kantsi kõrtsihoone koos krundiga, et sinna rajada uus koolimaja. Valla esindajate soov oli, et uus maja mahutaks 50–60 õpilast. Maja ehitamisel tekkis puudujääk ning selle katteks korraldati loterii. Koolimaja projekteeris Pärnu linnaarhitekt Wohlfeldt. Klassiruumid olid avarad ja valgusküllased, kuid õpetaja eluruumid kitsad.
Uus koolimaja pühitseti sisse 23. oktoobril 1907 ja seda hakati kutsuma Kilingi-Nõmme II Algkooliks. Kuna maja oli värvitud rootsipunaseks, hakati koolimaja rahvasuus kutsuma punaseks koolimajaks ja 1911. aastal koolijuhatajaks saanud Jaan Partsi järgi ka Partsi kooliks. Avamise järel õppis koolis 71 last. Õppetöö toimus selles majas kuni 1961. aastani.
20. aprillil 1937 toimus selles koolimajas traagiline tuleõnnetus, mille põhjustas põlema läinud filmilint.
Kilingi-Nõmme keskkool/gümnaasium[muuda | muuda lähteteksti]
1945/1946. õppeaastal avati 8. klass ja kool nimetati ümber keskkooliks. 1949. aastal lõpetas keskkooli (11. klassi) 1. lend. Õpilaste arvu suurenemise tõttu jäi koolihoone väikeseks ja 1598. aastal hakati rajama uut koolihoonet. Koolihoone (kus tänapäeval tegutseb Kilingi-Nõmme Gümnaasium) avati 30. septembril 1961. 1965. aastal valmis uue koolihoone kaheksa klassiruumiga juurdeehitis.
Koolijuhid ja direktorid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1911 Jaan Parts
- ...
- ...–1950 Almers
- 1956–1973 Hillar Hanssoo
- 1973–1978 Asta Teder
- 1978–2011 Aarne Link
- alates 2011 Erli Aasamets
Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]
1995. aasta märtsis hakati välja andma koolilehte Kirjatark.
1996. aastast osaleb Kilingi-Nõmme Gümnaasium rahvusvahelises keskkonnasuunitlusega haridus- ja teadusprogrammis GLOBE.
Pärnu maakonna laste laulukonkurss „Kaunim metsalaul” toimub Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis igal aastal alates 2006. aastast. Konkursil esitatakse metsa- või loodusteemalisi laule. Konkursil antakse välja kaks peaauhinda, kaunima metsalaulu ja väikese laululinnu auhinnad. 23. jaanuaril 2020 toimunud konkursil osales 70 laululast 17 Pärnu linna- ja maakonna koolist, muusikakoolist ja laulustuudiost.
Alates 2011. aastast on Kilingi-Nõmme Gümnaasium korraldanud rahvaspordiüritust Kolme koolimaja jooks, millega koolipere tähistas koolimaja 50. sünnipäeva. Jooksu distants läheb mööda kunagisest punase koolimaja asukohast ja Lavi koolimajast. Umbes 4,7 kilomeetri pikkune rada on hea läbimiseks nii võistlus- kui rahvasportlastele ning jalutajatele. Igal aastalt on osalejate arv järjest kasvanud.
Kooli hümn[muuda | muuda lähteteksti]
Sõnade autor on Kristi Kuningas, muusika autor Toomas Voll.
- Üks kena valge telliskivimaja
- on seismas väikse männituka sees
- ja läbi aastate ning erineva aja
- ta hoolt on kandnud tuleviku eest.
- On kooliaeg nii pikk ja vaevarikas,
- kuid ilus – sellest hiljem aru saad.
- See maja omaseks jääb sulle ikka,
- ka siis, kui aastaid juurde kogund sa.
- Oma kooli au pean ikka kõrgel,
- tean, tööga kaasnema peab hool.
- Püüan kasvada niisama sirgeks
- kui männid, mille keskel on me kool,
- kui männid, mille keskel on me kool,
- on me kool.
Õpilaskodu[muuda | muuda lähteteksti]
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilastel on võimalus elada õpilaskodus. Õpilaskodu asub koolimaja vastas, spordihoone ja staadion on sellele väga lähedal ning Kilingi-Nõmme Raamatukogu asub samas hoones. Õpilaskodus on olemas köök, puhketuba, avalik Wi-Fi, õpituba koos arvuti kasutamise võimalusega ja koristusruum. Tavalistes tubades on kaks voodit, kapp, kaks öökappi ja kirjutuslaud. VIP-tubades on kolm voodit, kaks kappi, kolm öökappi, kirjutuslaud ja wc koos duširuumiga.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Olev Paukson „Alevikust linnaks, Kilingi-Nõmme 70”
- Olev Paukson „Tõmbetuultes, Kilingi-Nõmme 1938-1945”
- Olev Paukson „Loosungid ja lootused, Kilingi-Nõmme 1946-1962”
- Aita Priedenthal-Manavald „Saarde köstrikoolist Kilingi-Nõmme Gümnaasiumini”