Kiivi (vili)

Allikas: Vikipeedia
Terve kiivi ja viljast ristlõige

Kiivi on taime kiivi-aktiniidia (Actinidia deliciosa) vili. Kultuuris kasvatatavad kiivid pärinevad enamasti kiivi-aktiniidia ja sama taimeperekonna (aktiniidia) liikide ristanditest.

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

2012. aastal toodeti maailmas 1,41 miljonit tonni kiivisid ja kiiviistandike kogupindala oli 0,98 miljonit hektarit.[1] Kiivid sisaldavad rikkalikult C-vitamiini, ületades selle näitaja poolest tuntud apelsini.[2]

Suurimad tootjad 2012. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Itaalia Itaalia 384 844 27,2
Uus-Meremaa Uus-Meremaa 376 400 26,6
Tšiili Tšiili 240 000* 17,0
Kreeka Kreeka 161 400 11,4
Prantsusmaa Prantsusmaa 65 253 4,6
Türgi Türgi 36 781 2,6
Iraan Iraan 32 000* 2,3
Jaapan Jaapan 28 000* 2,0
USA USA 26 853 1,9
Portugal Portugal 25 000* 1,8
Maailm kokku 1 412 455 100
* – FAO hinnang
Toitained[2]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 83,07 g
Kalorsus 61 kcal
Valgud 1,14 g
Lipiidid 0,52 g
Süsivesikud 14,66 g
Suhkrud 8,99 g
Sahharoos 0,15 g
Glükoos 4,11 g
Fruktoos 4,35 g
Maltoos 0,19 g
Galaktoos 0,17 g
Kiudained 3,0 g
Toiteelemendid[2]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 34 mg
Raud (Fe) 0,31 mg
Magneesium (Mg) 17 mg
Fosfor (P) 34 mg
Kaalium (K) 312 mg
Naatrium (Na) 3 mg
Tsink (Zn) 0,14 mg
Vask (Cu) 0,13 mg
Mangaan (Mn) 0,10 mg
Seleen (Se) 0,2 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[2]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 92,7 mg
B1 0,027 mg
B2 0,025 mg
B3 0,34 mg
B4 7,8 mg
B5 0,18 mg
B6 0,06 mg
E 1,46 mg
A 4,0 μg
β-karoteen 52 μg
Folaadid 25 μg
Luteiin+
zeaksantiin
122 μg
K 40 μg

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org. Kasutatud 03.01.2010. (inglise)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov. Kasutatud 03.01.2010. (inglise)