Ken Wilber

Allikas: Vikipeedia
Ken Wilber koos Tetsugen Bernard Glassmaniga (tagaplaanil)

Ken Wilber (õieti Kenneth Earl Wilber Jr.; sündinud 31. jaanuaril 1949 Oklahoma Citys USA-s) on ameerika mõtleja, kes on kirjutanud psühholoogiast filosoofiast, müstikast, ökoloogiast ja vaimsest arengust.

Kuigi tema õpetust on paigutatud New Age'i hulka[1], on tema kirjutised kriitilised suure osa suhtes sellest[2].

Wilberi loomingus on sõnastatud "teadvuse integraalteooria." Ta on integraalse liikumise juhtivaid esindajaid. Aastal 1998 rajas ta mõttekoja Integral Institute[3].

Kuigi Wilber on praktiseerinud budistlikke meditatsioonitehnikaid ja tema looming rajaneb madhjamaka koolkonna, eriti Nāgārdžuna õpetustel[4], ei pea Wilber end budistiks[5].

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ken Wilber sündis 31. jaanuaril 1949 Oklahoma Citys Oklahoma osariigis.

Aastal 1967 astus ta Duke'i ülikooli arstiõppeks valmistuma (pre-med)[6]. Peaaegu kohe purunesid seal tema illusioonid selle kohta, mida teadusel on pakkuda. Nagu tuhandeid põlvkonnakaaslasi, inspireeris teda Idamaade kirjandus, eriti Daodejing, mis omakorda sütitas tema huvi budismi vastu. Ta lahkus Duke'i ülikoolist ning astus Nebraska ülikooli, kust ta sai bakalaureusekraadi keemias ja bioloogias.

Aastal 1973 valmis Wilberi esimene raamat "Teadvuse spekter" ("The Spectrum of Consciousness"), milles ta püüdis integreerida eri valdkondade teadmisi. Üle kahekümne kirjastuse lükkas käsikirja tagasi; aastal 1977 võttis selle lõpuks avaldamiseks Quest Books. Enne uuesti kirjutama asumist pidas Wilber ühe aasta loenguid ja töötubasid. Aastal 1978 aitas ta käivitada ajakirja ReVision.

1983. aastal abiellus Wilber teist korda, sedapuhku Terry (Treya) Killamiga, kel varsti peale seda diagnoositi rinnavähk. 1984. aasta sügisest kuni 1987. aastani loobus Wilber kirjutamisest, et naise eest hoolitseda. Treya suri jaanuaris 1989 ja nende ühist kogemust jäädvustab raamat "Arm ja kindlameelsus" (Grace and Grit, 1991)

Seejärel kirjutas Wilber teose "Seks, ökoloogia, vaimsus" (Sex, Ecology, Spirituality, 1995) esimese osa väljakuulutatud "Kosmose triloogiast." "Kõiksuse lühilugu" (A Brief History of Everything, 1996) oli viideteta rahvapärastatud kokkuvõte "Seks, ökoloogia, vaimsusest" kujuteldava pika intervjuu vormis. "Vaimusilm" (The Eye of the Spirit, 1997) koosnes ajakirja ReVision jaoks kirjutatud artiklitest teaduse ja religiooni vahekorra kohta. 1997. aastal pidas ta oma isiklike kogemuste kohta päevikuid, mis 1991. aastal avaldati teoses "Üks maitse" (One Taste). Kahe järgmise aasta jooksul avaldas Shambhala Publications elava autori kohta ebatavaliselt kaheksa köidet tema kogutud teoseid. 1999. aastal lõpetas ta "Integraalse psühholoogia" (Integral Psychology) ja kirjutas "Kõiksuse teooria" (A Theory of Everything, 2000). "Kõiksuse teoorias" üritas Wilber ehitada silda äri, poliitika, teaduse ja vaimsuse vahele ning näidata, kuidas need integreeruvad arengupsühholoogia teooriatega nagu Spiral Dynamics. "Bumeriit" (Boomeritis, 2002) on aastatel 1945-1964 sündinud nn buumeri-põlvkonna egoismi eksponeeriv romaan.

Alates aastast 1987 on Wilber elanud Denveris, Colorados, kus töötab Kosmose triloogia kallal ja osaleb Integral Institute'i töös.

Ideed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olemise suur ahel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks Wilberi peamistest huvidest on "neo-perenniaalne filosoofia" ehk Aldous Huxley teoses "The Perennial Philosophy" kirjeldatud müstitsismi ja Sri Aurobindo kosmilise evolutsiooni ideede integratsioon. Ta eitab enamikke traditsionalismi teese ja selle anti-evolutsioonilist tsüklilistest juugadest koosnevat vaadet ajaloole.[7] Taoliste ideede asemel kasutab ta Lääne tavapärast arusaama "olemise suurest ahelast." Nagu Jean Gebseri töödes kirjeldatud, on see suur ahel (mõnikord "pesa") alati olemas, samas relatiivselt materiaalses manifestatsioonis lahti rulludes , kuigi Wilberi jaoks on "..."Suur Pesa" tegelikult lihtsalt hiiglaslik morfogeneetiline potentsiaalide väli...". Nõustudes mahajaana budismi vaadetega, usub ta, et tegelikkus on lõppkokkuvõttes tühjuse ja vormi mitteduaalne ühendus, kusjuures vorm on olemuslikult ajas arenev.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Näiteks: Wouter J. Hanegraaff. New Age Religion and Western Culture, SUNY, 1998, lk 58–59 ja 75. Wilberi kriitikat Fritjof Capra ja David Bohmi aadressil nimetatakse selles raamatus peaaegu ainsaks näitest intellektuaalsest vaidlusest New Age'i liikumise sees (lk 176).
  2. Sex, Ecology, Spirituality, märkus 44: "Erinevad New Age'i liikumised väidavad kuulutavat ülemaailmset teadvuse revolutsiooni. Kuid (...) need liikumised on kõik ebaõnnestunud."
  3. Integral Institute
  4. The Kosmos According to Ken Wilber, A Dialogue with Robin Kornman, Shambhala Sun, september 1996.
  5. # Kosmic Consciousness (12-tunnine audiointervjuu kümnel CD-l), 2003, ISBN 1-59179-124-3
  6. Tony Schwartz, What Really Matters: Searching for Wisdom in America, Bantam, 1996, ISBN 0-553-37492-3, p348
  7. "Ma pole ennast igavikulise filosoofiaga üle viieteistkümne aasta samastanud (...) Paljud kestvad igavikulised filosoofid —nagu Nagardžuna—kasutasid juba postmetafüüsilisi meetodeid, mistõttu nende leiud on ikka veel üpris kehtivad. Kuid enamik igavikulisi filosoofe jäid kinni metafüüsilisse, mitte kriitilisse, mõttesse, mis on põhjuseks, miks ma nende meetodeid peaaegu täielikult eitan ja nõustun nende järeldustega üksnes määrani, mil neid võib rekonstrueerida."[1]