Keith Haring

Allikas: Vikipeedia
Keith Haring
Keith Haring peol 1988. aasta paiku
Sünninimi Keith Allen Haring
Sündinud 4. mai 1958
Surnud 16. veebruar 1990
Tegevusala tänavakunst

Keith Allen Haring (4. mai 1958 Reading, Pennsylvania16. veebruar 1990 New York) oli Ameerika Ühendriikide kunstnik ja sotsiaalne aktivist, kelle teosed kuulusid New Yorgi 1980. aastate tänavakultuuri.

Elu ja õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Keith Haring sündis Readingis Pennsylvania osariigis. Ta kasvas üles Kutztownis ja oli huvitatud kunstist juba varakult. Ta armastas väga Walt Disney multikaid ning isa õpetas talle algelisi multika joonistamise võtteid. Tema vanemate sõnul oli Haring eriline laps. Haring kolis Pittsburghi ning aastatel 1976–1978 õppis ta graafilist disaini Ivy kunstikoolis (The Ivy School of Professional Art), mis on reklaami ja kaunite kunstide kool Pittsburghis. See kool Haringile eriti ei meeldinud, sest teda oli sinna suunanud tema kunstiõpetaja. Haring leidis, et see pole tema ala. Haring langes pärast teist semestrit koolist välja. Pittsburghis olles töötas ja õppis ta edasi ning avas oma esimese isikunäituse 1978 Kunsti ja Käsitöö Keskuses (Arts and Crafts Center). 19-aastaseks saanult teatas Haring vanematele, et on homoseksuaal. Ta kolis samal aastal New Yorki, et saada paremaks kunstnikuks, kuna pidas New Yorki saavutuste linnaks. Tähtis põhjus sinna kolimiseks oli ka Andy Warhol, kes oli Haringi suur iidol ja inspireerija. Veel inspireerisid Haringi Jean Dubuffet, Pierre Alechinsky, William Burroughs, Brion Gysin ja Robert Henry. New Yorgis avastas Haring enda jaoks grafiti võlud, mis teda inspireerima hakkasid. Ta astus New Yorgi Visuaalkunstide kooli (School of Visual Art (SVA)). SVA-s eksperimenteeris Haring esinemiskunsti, video, installatsiooni ja kollaažiga.

Avalik tähelepanu[muuda | muuda lähteteksti]

Haring saavutas oma esimese publiku tähelepanu oma söejoonistustega, mida ta tegi New Yorgi metroojaamadesse. Seda tegevust on filminud fotograaf Tseng Kwong Chi. Sel ajal sai ka kuulsaks tema „kiirgav beebi“ („The Radiant Baby“), mis muutus kohe teda sümboliseerivaks kujundiks. Aastatel 1980–1989 saavutas Haring ülemaailmse kuulsuse. Ta osales paljudel grupi- ja isikunäitustel. 1980. aastate alguses korraldas ta näitusi Club 57-s. Tema esimene isikunäitus New Yorgis oli „Westbeth Painters Space“ aastal 1981. Haring osales Times Square'i näitusel, kus ta joonistas esimest korda loomi ja portreid. 1981. aastal tegi ta oma esimesed teosed söega mustale paberile ja maalis plastile, metallile ja muudele leitud objektidele.

Haring osales 1981. aastal New Yorgi „Wave'i“ väljapanekul ja sai oma esimese eksklusiivse näituse Tony Shafrazi galeriis. Samal aastal võttis Haring osa ka Dokumenta 7. Kasselis Saksamaal. Ta võttis osa Whitney biennaalist 1983. aastal ja osales ka São Paulo biennaalil. 1986. aasta aprillis avati SoHos Haringi kunstipood Pop Shop, kus müüakse T-särke, mänguasju, postreid, märke ja magneteid, mis kõik sisaldavad tema joonistusi. Haringi pood oli loodud selleks, et tema kunst inimesteni jõuaks ja neid muudaks, mitte kasu saamiseks ja raha kasvatamiseks. Terve poe interjöör on tema enda disainitud must-valge seinamaalinguga. Haringi teosed olid mõeldud suuremalt jaolt heategevuseks, haiglatele, lasteaedadele ja lastekodudele. Praeguseks väga kuulus seinamaal "Crack is Wack" aastast 1986 on muutunud tähiseks New Yorgi FDR Drive’is.

Kuulsad tuttavad[muuda | muuda lähteteksti]

New Yorgis tutvus ning sõbrunes Haring praeguseks tuntud kunstnike Kenny Scharfi ja Jean-Michel Basquiat’ga, samas ka muusikute, esinemiskunstnike ja grafitikunstnikega, kes on kunstimaailmas tuntud.

Haring tutvus Andy Warholiga, kes oli mitme Haringi teose, sealhulgas ka „Andy Mouse'i“ teemaks. Nad said Andyga väga headeks sõpradeks ja veetsid koos peaaegu kõik päevad. See oli Haringi üks tähelepanuväärsemaid sõprussuhteid, kuna ta austas Andyt väga tema teoste pärast ja Andy oli Haringile isa eest. Nii kutsutigi Andyt Haringi seltskonnas „issiks“.

Haring sai väga lähedaseks sõbraks ka Madonnaga, kes tol ajal polnud veel kuulus. Nimelt oli Haring see, kes lasi Madonnal esineda ühes klubis, ja kõik küsisid: „Kes see tüdruk on?!“, mille peale Haring vastas: „Pange tähele – see tüdruk on kunagi kõige kuulsam inimene maailmas!“

Rahvusvaheline kunst[muuda | muuda lähteteksti]

1984. aastal maalis Haring seinamaale Melbourne’is (näiteks 1984. aasta „Detail-Mural“ Collingwood College’is Victorias, mis on määratud lammutamisele), Sydneys, Rio de Janeiros, Pariisi moodsa kunsti muuseumis, Tokyos, Minneapolises ja Manhattanil. 1985. aastal alustas Haring maalimist lõuendile. Samal ajal avas moodsa kunsti muuseum Bordeaux’s tema teostega näituse ja ta võttis osa Pariisi biennaalist. Haringut näidati MTV-s 1985. aasta novembris, kui ta maalis võtteplatsi samal ajal, kui eetrisse lasti „Guest VJ“ saade, mida juhtis Haringi sõber, klahvpillimängija Nick Rhodes Duran Duranist. 1986 maalis Haring seinamaali 900 lapse abiga Vabadussamba 100. aastapäeva auks. Aastal 1986 maalis Haring ka seinamaale Amsterdamis, Pariisis, Pheonixis ja Berliinis Berliini müürile Checkpoint Charlies. Ta maalis ka Grace Jonesi keha tema muusikavideos „I’m Not Perfect“. 1987. aastal olid tal näitused muuhulgas Helsingis ja Antwerpenis. 1989. aasta juunis maalis Haring oma viimase avaliku teose „Tuttomondo“ Pisas Sant’ Antonio kiriku tagamüürile.

Surm ja pärast surma[muuda | muuda lähteteksti]

Haring suri 1990. aastal AIDS-i. HIV oli tal diagnoositud kaks aastat varem. Keith Haringi ärasaatmine toimus 4. mail 1990 St. Johni katedraalis, tseremoonial osales üle tuhande inimese.

Keith Haring Foundation, mis asutati 1989, on Haringi lasteorganisatsioon, mis aitab aidsihaigeid noori ja teeb aidsiteemalist teavitustööd. Detsembris 2007 leiti New Yorgist American Textile'i hoone ümbrusest töö, mis sisaldas Haringi asju aastast 1979. 4. mai 2008 oleks olnud Haringi 50. sünnipäev. 2008. aasta juunis toimus tagasivaatenäitus Haringi teostest Terrassas Hispaanias, mis sisaldas 200 tema teost (Sigrid Weckeni kollektsioonist). Pärast Haringi surma aastal 1990 pühendas Madonna oma New Yorgi peatuse "Blond Ambitioni" turneel Haringile. Teda nähti palvetamas Haringi eest enne sõud filmis „Truth or Dare“. Aastaid hiljem turneel "Sticky & Sweet" laulis ta oma hitti „Into The Groove“, mille sõu esitluse ajal „vana kooli“ osas näidati Haringi kunsti ja kujundeid lava suurtel ekraanidel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]