Keith Haring

Allikas: Vikipeedia
Keith Haring
Sünninimi Keith Haring
Sünniaeg 4. mai, 1958
Surmaaeg 16. veebruar, 1990
Tegevusala tänavakunst

Keith Haring (4. mai 195816. veebruar 1990) oli Ameerika Ühendriikide kunstnik ja sotsiaalne aktivist, kelle tööd vastasid New Yorgi 1980. aastate tänavakultuurile.

Elu ja õpingud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keith Haring sündis Reading, Pennsylvanias. Ta kasvas üles Kutztownis ja oli huvitatud kunstist oma varajases elueas. Ta armastas väga Walt Disney multikaid, ning isa õpetas talle algelisi multika joonistamise võtteid. Haring oli eriline laps, nagu ta vanemad ütlesid. Haring kolis Pittsburghi ning aastatel 1976–1978 õppis ta graafilist disaini Ivy Professionaalse Kunsti Koolis (The Ivy School of Professional Art), mis on reklaami ja kaunite kunstide kool Pittsburghis. See kool Keithle eriti ei meeldinud, sest teda oli sinna suunanud tema kunstiõpetaja. Haring leidis, et see pole tema ala. Keith langes pärast 2. semestrit koolist välja. Pittsburghis olles töötas ja õppis ta edasi ning avas oma esimese isikunäituse 1978 Kunsti ja Käsitöö Keskuses (Arts and Crafts Center). 19-aastaseks saanult teatas Haring oma vanematele, et on homo. Ta kolis samal aastal New Yorki, et saada paremaks kunstnikuks, kuna pidas New Yorki saavutuste linnaks. Tähtis põhjus sinna kolimiseks oli ka ka Andy Warhol, kes oli Keithi suur iidol ja inspireerija. Veel inspireerisid Keithi Jean Dubuffet, Pierre Alechinsky, William Burroughs, Brion Gysin ja Robert Henry. New Yorgis avastas Haring enda jaoks graffiti võlud, mis teda inspireerima hakkasid. Ta astus Visuaalkunsti Kooli (School of Visual Art (SVA)). SVA-s eksperimenteeris Haring esinemiskunsti, video, installatsiooni ja kollaažiga.

Avalik tähelepanu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haring saavutas oma esimese publiku tähelepanu oma söejoonistustega mida ta tegi metroo jaamadesse New Yorgis. Kogu see tegevus oli filmitud fotograaf Tseng Kwong Chi poolt. Sel ajal sai ka kuulsaks tema „kiirgav beebi“ („The Radiant Baby“), mis muutus kohe teda sümboliseerivaks kujundiks. Aastatel 1980–1989 saavutas Haring ülemaailmse kuulsuse. Ta osales paljudes grupi- ja isikunäitustel. 1980. aastate alguses korraldas ta näitusi Club 57-s. Tema esimene isikunäitus New Yorgis oli „Westbeth Painters Space“ aastal 1981. Haring osales Times Square näitusel, kus ta joonistas esimest korda loomi ja inimnägusid. Aastal 1981 tegi ta oma esimesed tööd söega mustale paberile ja maalis plastikule, metallile ja muudele leitud objektidele. Haring osales 1981. aastal New Yorgi „Wave'i“ väljapanekul ja sai oma esimese eksklusiivse näituse Tony Shafrazi galeriis. Samal aastal võttis Haring osa ka Dokumenta 7. Kasselis, Saksamaal. Ta võttis osa Whitney biennaalist 1983. aastal ja osales ka São Paulo biennaalil. 1986. aasta aprillis avati Sohos Keith Haringi kunstipood Pop Shop, kus müüakse T-särke, mänguasju, postreid, märke ja magneteid, mis kõik sisaldavad tema joonistusi. Haringi jaoks oli pood loodud selleks, et tema kunst inimesteni jõuaks ja neid muudaks, mitte kasu saamiseks ja raha kasvatamiseks. Terve poe interjöör on tema enda disainitud must-valge seinamaalinguga. Haringi tööd olid mõeldud suuremalt jaolt heategevuseks, haiglatele, lasteaedadele ja lastekodudele. Praeguseks väga kuulus seinamaal "Crack is Wack" aastast 1986 on muutunud tähiseks New Yorgi FDR Drive’is.

Kuulsad tuttavad[muuda | redigeeri lähteteksti]

New Yorgis tutvus ning sõbrunes Haring praeguseks tuntud kunstnike Kenny Scharfi ja Jean-Michel Basquiat’ga, samas ka muusikute, esinemiskunstnike ja grafitikunstnikega, kes on kunstimaailmas tuntud. Haring tutvus Andy Warholiga, kes oli Keithi mitme töö teemaks, sh ka „Andy Mouse“. Ta sai Andyga väga headeks sõpradeks ja veetis temaga pea iga oma päeva. See oli Haringi üks tähelepanuväärsemaid sõprussuhteid, kuna ta austas Andyt väga tema tööde pärast ja Andy oli Haringile isa eest. Nii kutstigi Andyt Haringi seltskonnas „issiks“. Haring sai väga lähedaseks sõbraks ka Madonnaga, kes tol ajal polnud veel kuulus. Nimelt oli Haring see, kes lasi Madonnal esineda ühes klubis, ja kõik küsisid: „Kes see tüdruk on?!“, mille peale Haring vastas: „Pange tähele – see tüdruk on kunagi kõige kuulsam inimene maailmas!“

Rahvusvaheline kunst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1984 maalis Haring seinamaale Melbourne’is (näiteks 1984. aasta „Detail-Mural“ Collingwood College’is, Victorias, mis on määratud lammutamisele), Sydneys, Rio de Janeiros, Pariisis Moodsa Kunsti muuseumis, Tokyos, Minneapolises ja Manhattanil. Aastal 1985 alustas Haring maalimist kanvastele. Samal ajal avas Moodsa Kunsti muuseum Bordeaux’s tema töödega näituse ja ta võttis osa Pariisi biennaalist. Haring ilmus MTV-s 1985. aasta novembris, kui ta maalis võtteplatsi samal ajal kui eetrisse lasti „Guest VJ“ saade, mida juhtis Haringi sõber, klahvpillimängija Nick Rhodes Duran Duranist. 1986 maalis Haring seinamaali 900 lapse abiga Vabadussamba (Statue of Liberty) 100. aastapäeva auks. Aastal 1986 maalis Haring ka seinamaale Amsterdamis, Pariisis, Pheonixis ja Berliinis Berliini müürile Checkpoint Charlies. Ta maalis ka Grace Jonesi keha tema muusikavideos „I’m Not Perfect“. Aastal 1987 olid tal näitused muudee hulgas Helsingis ja Antwerpenis. 1989. aasta juunis maalis Haring oma viimase avaliku töö „Tuttomondo“ Pisas Sant’ Antonio kiriku tagamüürile.

Surm ja pärast surma[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haring suri 1990. aastal AIDS-i. Tal diagnoositi HIV 2 aastat varem. Keith Haringi ärasaatmine toimus 4. mail 1990 St. Johni katedraalis, tseremoonial osales üle 1000 inimese. Keith Haring Foundation, mis asutati 1989, on Keithi lasteorganisatsioon, mis aitab aidsihaigeid noori ja teeb aidsiteemalist teavitustööd. Detsembris 2007 avastati New Yorgist American Textile'i hoone ümbrusest töö, mis sisaldas Haringi asju aastast 1979. 4. mai 2008 oleks olnud Haringi 50. sünnipäev. 2008. aasta juunis toimus tagasivaatenäitus Haringi töödest Terrassa, Hispaanias, mis sisaldas 200 tema tööd (Sigrid Weckeni kollektsioonist). Pärast Haringi surma aastal 1990 pühendas Madonna oma New Yorgi peatuse tema Blond Ambitioni tuuril Haringi auks. Teda nähti palvetamas Keithi pärast enne sõud filmis „Truth or Dare“. Aastaid hiljem tema Sticky & Sweet tuuril laulis ta oma hitti „Into The Groove“, mille sõu esitluse ajal „vanakooli“ osas näidati Haringi kunsti ja kujundeid lava suurtel ekraanidel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]