Keisririigi ringkonnad

Allikas: Vikipeedia
Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged.

Keisririigi ringkond (ladina keeles Circulus imperii, plural Circuli imperii saksa keeles Reichskreis, plural Reichskreise) koosnes Saksa-Rooma riigi territooriumite regionaalsest grupist, peamiselt üldiste kaitsestruktuuride ja keiserlike maksude kogumise organiseerimise eesmärgil, kuid ka organiseerimise vahendina Riigipäeval ja Keiserlikus Riigikohtus.

Igal ringkonnal oli Ringkonnapäev, kuigi mitte iga Ringkonnapäeva liige ei saanud olla Riigipäeva liige.

Keisririigi ringkondade moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algselt moodustas 1500. aasta Augsburgi Riigipäev Keisririigi reformi osana kuus ringkonda:

Algselt jäid Habsburgi dünastia ja kuurvürstide territooriumid ringkondadest väljapoole. Aastal 1512 organiseerisid Trieri ja Kölni Riigipäevad need maad nelja uude ringkonda:

Silmas pidades Prantsusmaa üleskerkinud nõudmisi Maximiliani Burgundia pärandile, algatas 1512. aasta Riigipäev oma lõppaktis nime Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik (ladina keeles Sacrum Imperium Romanum Nationis Germanicæ) ametliku kasutuse.

Kuigi keisririik kaotas mõned läänepoolsed territooriumid pärast Ühendatud Provintside lahkulöömist aastal 1581 ja seoses 1679. aasta Nijmegeni rahu järgse Prantsuse anneksiooniga, kuid kümme ringkonda jäid suuresti muutumatuks kuni 1790. aastate alguseni, mil Prantsuse revolutsioonisõjad tõid kaasa olulisi muutusi Euroopa poliitilisel kaardil.

Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmed keiserlikud territooriumid jäid väljapoole ringkondi, näiteks:

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]