Kehapill

Allikas: Vikipeedia
Plaksutamine

Kehapill ehk "keha kui instrument" on igale inimesele kättesaadav.

Kehapilliga on võimalik luua erinevate kõlade ning tämbritega rütmikombinatsioone. Plaksutamise, erinevate jalamatsude, sõrmenipsude ning erinevatele kehapiirkondadele kätega patsutamise abil saab luua nii rütmimustreid regilaulu saateks kui ka eraldiseisvaid kõlakompositsioone vahemänguks või sooloks. Samuti on kehapill asendamatu abivahend rütmitaju arendamisel.

Kehapilli mängimine on väga põnev ning kaasahaarav, sest kaasatud on nii liikumis-, kompimis-, kuulmis- ja nägemismeel. Inimene on samaaegselt pill, mängija ja tantsija. Kehapilli mängimine toetub koordinatsioonile. See arendab meetrumi- ja rütmitunnetust ning on oluline eeldus musitseerimisele instrumentaariumil.


Kehapilli kasutavaid muusikuid[muuda | muuda lähteteksti]

Kehapilli rakendamise võimalusi muusikatunnis[1][muuda | muuda lähteteksti]

  • Õpitud rütmide kordamine ja koordinatsioonivõime arendamine: anda erinevatele rütmidele erinevad kehapilli kõlad, nt TA – põlvepats, TI-TI – käteplaks, TA-A – jalamats, TI-RI-TI-RI – rinnapatsud jne.
  • Meetrumitunnetuse arendamine ja taktimõõtude kinnistamine: mängida kehapilli motiivi erinevates taktimõõtudes, rõhutades takti esimest lööki. Nt ¾ taktimõõdus lüüa esimese löögi ajal parema käega vasaku käe peale, teise löögi ajal sama käega rinnale ja kolmanda löögi ajal naabri vasakule käele.
  • Rütmitunde arendamine: mängida kehapillil kõnerütmi; samuti võib kehapillil mängimiseks kasutada õpilastele tuttavaid luule- või laulutekste.
  • Rütmide kinnistamine: rakendada kehapilli mängimise juures kajamänge, rütmilisi küsimus-vastus motiive, rütmiketti ja rütmirondot. Oluline on meeles pidada, et kõik need tegevused põhineksid kindlal meetrumil.
  • Uute rütmifiguuride õppimine: mängida kehapillil kuulmise või noodi järgi muusikapalas esinevaid uusi rütme.
  • Mitmehäälsuse arendamine: mängida kehapillil kõne- ja rütmikaanoneid.
  • Tämbritaju arendamine: pöörata tähelepanu häälitsustele (madal, kõrge, lühike jne) ja keha kõladele, nt erinevad käteplaksude kõlad (kumerate peopesade kõla; peopesa kõla, kui väljasirutatud sõrmed on harali ja veidi väljapoole kaldu; terav kõla, kui üks käsi lööb teravalt teise käe peopessa), rinnapatsud või löögid paljal käsivarrel jne. Nende kõlade tundmaõppimise järel on hea juhatada õpilasi loova eneseväljenduse juurde.
  • Loova eneseväljenduse arendamine: improviseerida või koostada õpitud laulule kehapilli-ostinato ja esitada see laulu saateks ja/või eel-, vahe-, järelmänguks.
  • Loova eneseväljenduse arendamine: luua omaloominguline kehapillipala; seda võib teha nii üksi, paaris kui rühmatööna. Kui tehakse rühmatööna, siis tuleks võimaluse korral esitused salvestada ning vaadata ja analüüsida esitusi koos õpilastega.
  • Loova eneseväljenduse arendamine: kaasmängude ja iseseisvate kehapillilugude esitamine ning muusikapala kujundamine kehapilli kõladega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. jaanuar 2015. Vaadatud 3. jaanuaril 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)