Keermesliide

Allikas: Vikipeedia

Keermesliide on liide, mille põhiline kinnituselement on keere.

Keermesliites on detailid omavahel ühendatud poltide, kruvide, mutrite, tikkpoltide, tõmmitsate vms abil.

Keerme lõikamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väliskeermelõikurid

Keeret võib lõigata nii keermepuuri või keermelõikuriga käsitsi kui ka lõiketera, keermetamispea või freesiga tööpingis. Masstootmises keere tavaliselt rullitakse keermerullimispinkides. Viimasel meetodil valmistatakse enamik väliskeermega kinnitusdetaile. Tuleb ka märkida, et rullitud keere on lõigatud keermest tugevam, sest rullimisel jäävad poldi tooriku metallkiud läbi lõikamata, keerme välispind aga samal ajal kalestatakse.

Keerme põhiparameetrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keerme põhiparameetriteks on keermeniidi ristlõike kuju ja selle mõõtmed, poldikeerme välisläbimõõt (d), mutri keerme siseläbimõõt (d1), keerme keskläbimõõt (d2), keermeniidi tõusunurk (λ)(silindril, mis võrdub keerme keskläbimõõduga d2), keerme samm (S)(keerme kahe naaberniidi ristlõigete samanimeliste punktide vahekaugus, mõõdetuna piki telge), keerme tõus (t)(ühe ja sama keermeniidi ristlõigete ühenimeliste punktide vahekaugus samuti piki telge mõõdetuna; keerme tõus on võrdne kaugusega, mille võrra nihkub polt piki oma telge liikumatu mutri suhtes ühe täispöörde jooksul). Keerme käikude arv (z) (see on keeret moodustavate niitide arv). Ühekäigulisel keermel on samm ja tõus omavahel võrdsed. Mitmekäigulisel keermel saab keerme tõusu arvutada valemiga t=zS kus t-keerme tõus, z- keerme käikude arv, S- keerme samm.

Keermeniidi tõusunurga leidmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keermeniidi tõusunurk λ leitakse kruvijoone mahapööramisega silindrilt, mille läbimõõt ühtib keerme keskläbimõõduga, d2 tasapinnale. Valemina tan λ = t/π d2 kus λ- kruvijoone tõusunurk, t- keerme samm, π- pii võrdub 3,14, d2- keerme keskläbimõõt.

Kuna ühekäigulisel keermel keerme käikude arv on üks ( z=1) siis seega tan λ = S/π d2 kus siis λ on keerme tõusunurk, S- keerme samm, d2- keerme keskläbimõõt.

Keermete klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Otstarbest lähtudes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keermeniidi kuju järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõõtesüsteemi järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinuimad keermestatud detailid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keermelukud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vibratsioonile, löökidele ja vahelduvale alluvates liidetes võivad mutrid iseenesest lahti tulla. Selle vältimiseks on välja töötatud palju konstruktiivseid variante, millest kõige laialdasemalt kasutatakse kolme:

  • Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites.
  • Poldi ja mutri jäik kinnitamine splindi või traadiga.
  • Mutri jäik ühendamine detailiga spetsiaalse seibi, plaadi või muu sarnasega.

Jõudude vahekord ja isepidurdustingimused keermepaaris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poltide pingutamisel tekitatakse võtmega pöördemoment M_p=P_tL, kus L on mutrivõtme pideme pikkus ja P_t pidemele mõjuv jõud. Pingutusmomendi tasakaalustavad keermes esinev moment M_k ja mutri või poldi pea tugipinna hõõrdemoment M_t. Pöördemoment M_p=M_k+M_t

Kruvipaaris esinevate jõudude vaatlemisel on otstarbekas pöörata täisnurkkeerme niidi üks keerd (keskläbimõõdu d_2 järgi) pinnaks, mutter aga asendada liuguriga. Liuguri tõusule mööda kaldpinda vastab mutri liikumine keermel.

Teoreetilisest mehaanikast on teada, et kaldpinna ja liuguri vahel mõjuv jõud R kujutab endast normaaljõu ja hõõrdejõu resultanti ning on kallutatud normaali n-n suhtes hõõrdenurga φ võrra.

Hõõrdejõud täis- ja kolmnurkkeermes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Määrame hõõrdejõud täis- ja kolmnurkkeermes. Käsitluse lihtsustamiseks eeldame algul, et keerme tõusunurk on null. Sel juhul täisnurkkeermes Q=N ja hõõrdejõud F=fQ,

kus

  • f on hõõrdetegur,
  • Q mõjuv telgjõud, ehk pingutusjõud.

Hõõrdejõud kolmnurkkeermes

F_1=Nf=\frac{Qf}{\cos{\frac{\alpha}{2}}}=Q\grave{f}, kus

  • \alpha on keerme profiilinurk,
  • \grave{f} on taandatud hõõrdetegur.

Taandatud hõõrdeteguri \grave{f} arvutamiseks kolmnurkkeermes kehtib valem:

\grave{f}=\frac{f}{\cos{\frac{\alpha}{2}}}

ja taandatud hõõrdenurga arvutamiseks on valem:

\grave{\varphi}=\arctan{\frac{f}{cos{\frac{\alpha}{2}}}}.

Et \grave{f}=\tan{\grave{\varphi}}>f=tan{\varphi}, siis on ka hõõrdumine kolmnurkkeermes suurem kui täisnurkkeermes.

Ringjõud täis- ja kolmnurkkeermes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täisnurkkeerme ühele keerule mõjuv ringjõud on arvutatav valemiga:

P_{Ringjoud}=Q\tan{(\lambda+\varphi)}

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]