Keeleamet
 | |
| Asutatud | 23. november 1990 |
|---|---|
| Tüüp | valitsusasutus |
| Peakorter | Endla 4, 10142 |
| Asukoht | Tallinn |
| Peadirektor | Ilmar Tomusk |
| Emaorganisatsioon | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Veebileht | Keeleamet |
Keeleamet on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet keeleseaduse ning teiste keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle.
Keeleameti peadirektor on 1995. aasta oktoobrist Ilmar Tomusk.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Keeleameti ajalugu ulatub 23. novembrisse 1990, mil moodustati Eesti Vabariigi Riiklik Keeleamet. Aastal 1993 moodustati Keeleameti kolm osakonda: üldosakond, teadusosakond (nimetati 2. novembril 1994 ümber keelepoliitika osakonnaks) ning keeleinspektsioon. Alates 1. novembrist 1994 sai Keeleametist Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusalasse kuuluv valitsusasutus, mis kandis nime Riigi Keeleamet. Aastal 1995 lisandus veel üks osakond: keelekeskus. 1. jaanuaril 1996 nimetati asutus Keeleametiks ja see läks kultuuri- ja haridusministeeriumi lahutamise tõttu Haridusministeeriumi haldusalasse. 1. jaanuaril 1998 nimetati Keeleamet Keeleinspektsiooniks. 3. juunil 2020 muutis Riigikogu Vabariigi Valitsuse seadust, nimetades Keeleinspektsiooni taas Keeleametiks, nimemuudatus jõustus 1. augustil 2020.[1]
Ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]
Vastavalt põhikirjale täidab Keeleamet keelepoliitika elluviimise valdkonnas järgmisi ülesandeid:
- teeb ettepanekuid Eesti ja Euroopa Liidu keelepoliitika kujundamiseks ja keelealaste õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks;
- koordineerib ja viib koostöös teiste asutustega läbi eesti keele staatuse ja maine parandamisele suunatud tegevusi;
- analüüsib eri valdkondade ja piirkondade keeleolukorda, keelealaste õigusaktide tõhusust ja järelevalvetöö tulemuslikkust;
- edendab eri valdkondade keelekasutust ning teeb ettepanekuid keelekasutuse hea tava, stiiliraamatute, eestikeelse tehnilise dokumentatsiooni ja eestikeelsete standardite väljatöötamiseks;
- koordineerib täiskasvanute keeleõpet ja edendab sellekohast teabevahetust, teeb ministeeriumile ettepanekuid täiskasvanute keeleõppesüsteemi tõhustamiseks ja arendamiseks;
- selgitab avalikkusele keeleseaduse nõudeid ja teavitab avalikkust keeleolukorrast;
- nõustab isikuid ja asutusi keeleliste inimõiguste ja keelealaste õigusaktide rakendamise küsimustes;
- nõustab tööandjaid töötajatele eesti keele oskuse nõuete kohaldamisel ja eesti keele õppe korraldamisel;
- hindab töötaja või ametniku eesti keele oskuse vastavust töö- või ametikohal töötamiseks;
- teavitab eesti keelt mittevaldavaid inimesi keeleõppevõimalustest ja nõustab neid sobiva keeleõppekursuse valikul;
- jälgib keeletehnoloogia rakendamist eri eluvaldkondades, teeb oma tegevusvaldkonnast lähtudes ministeeriumile ettepanekuid keeletehnoloogiliste lahenduste paremaks rakendamiseks ja uute rakenduste väljatöötamiseks.[2]
Järelevalve valdkonnas täidab Keeleamet vastavalt põhikirjale järgmisi ülesandeid:
- teeb järelevalvet seaduste alusel kehtestatud eesti keele ja võõrkeelte kasutamise nõuete järgimise üle riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses ja nende hallatavas asutuses ning avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuses (edaspidi asutus), notari, kohtutäituri või vandetõlgi büroos, äriühingus, mittetulundusühingus või sihtasutuses ning füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses;
- kontrollib ametnikele või töötajatele teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel eesti keele oskuse nõuete kohaldamist tööandja poolt;
- kontrollib ametniku või töötaja eesti keele oskuse vastavust keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid sätestavate õigusaktide alusel kehtestatud eesti keele oskuse nõuetele ning vajaduse korral teeb ettekirjutuse nõutava keeleoskustaseme omandamiseks, suunab ametniku või töötaja tasemeeksamile või teeb ettepaneku ametniku ametisse nimetamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks või töötaja töölepingu lõpetamiseks;
- kontrollib ametliku keelekasutuse, sh ametlike veebilehtede keelekasutuse vastavust eesti kirjakeele normile ning keelekasutuse hea tava järgimist avalikel siltidel, viitadel, kuulutustel, teadaannetes ja reklaamis;
- kontrollib ametliku nimekuju kasutamist ja ümberkirjutusreeglite järgimist ametlikus keelekasutuses;
- kontrollib eestikeelse tõlke olemasolu võõrkeelse audiovisuaalse teose avalikul esitamisel, telejaamade võõrkeelsete saadete edastamisel ja avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ürituste korraldamisel;
- kontrollib eestikeelse kasutusjuhendi ja nõuetekohase eestikeelse märgistuse olemasolu kaupade ja teenuste pakkumisel ning eestikeelse üldteabe olemasolu müügi- ja teenindusasutuses;
- hindab eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba taotleva täienduskoolitusasutuse õppekavade, õppekeskkonna ja õpetajate vastavust seaduses või seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
- tutvub tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse korraldusega ja kontrollib selle läbiviimist vastavalt keeleseaduse nõuetele;
- teeb ettepanekuid eesti keele täienduskoolituse kvaliteedi parandamiseks.[2]
Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]
Keeleameti struktuur:
- keelepoliitika elluviimise ja arendamise osakond
- järelevalveosakond
- Tallinna ja Harjumaa järelevalvetalitus
- Ida-Viru järelevalvetalitus
- Lõuna-Eesti järelevalvetalitus[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Keeleamet". Vaadatud 29.12.2021.[alaline kõdulink]
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Keeleameti põhimäärus". Riigi Teataja. Vaadatud 20.12.2021.
