Kazimierz Lipień

Allikas: Vikipeedia
Kazimierz Lipień

Kazimierz Lipień (6. veebruar 1949 Jackow, Poola – 12. november 2005 New York) oli Poola maadleja. Ta võistles klassikalises stiilis kergekaalus.

Ta on tähelepanuväärne selle poolest, et elu 16 suurvõistluselt tõi ta 14 medalit.

Tema kaksikvend on 1980. aasta olümpiamängude hõbemedalivõitja Józef Lipień.

Sportlaskarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lipień oli 164 cm pikk. Tema võistluskaal oli 72 kg.

Tema spordiklubi oli MKS Jelenia Góra/Wisłoki Dębica ja treener oli Czesław Korzen.

1971. aasta maailmameistrivõistlustel Sofias saavutas Lipień hõbemedali Bulgaaria maadleja Georgi Markovi järel ning Jaapani maadleja Hideo Fujimoto ja Ungari maadleja László Réczi ees.

1972. aasta Euroopa meistrivõistlustel Poolas Katowices saavutas Lipień pronksmedali Markovi ja Soome maadleja Martti Laakso järel.

1972. aasta suveolümpiamängudel Münchenis saavutas Lipień pronksmedali Markovi ja Saksa DV maadleja Heinz-Helmut Wehlingi järel.

1973. aasta Euroopa meistrivõistlustel Helsingis saavutas Lipień hõbemedali NSV Liidu maadleja Nelson Davidjani järel ja Norra maadleja Harald Hervigi ees.

Sama aasta maailmameistrivõistlustel Teheranis saavutas Lipień kuldmedali NSV Liidu maadleja Anatoli Kavkajevi ja László Réczi ees.

1974. aasta Euroopa meistrivõistlustel Madridis jäi Lipień 6. kohale. Medalid võitsid Kavkajev, Markov ja Rumeenia maadleja Ion Păun, Lipieni edestasid ka László Réczi ja Roland Werner Saksa DV-st.

Sama aasta maailmameistrivõistlustel Katowices kaitses Lipień tiitlit Kavkajevi ja Réczi ees.

1975. aasta Euroopa meistrivõistlustel Saksa FV-s Ludwigshafen am Rheinis saavutas Lipień kuldmedali Kavkajevi ja Bulgaaria maadleja Stojan Lazarovi ees.

Sama aasta maailmameistrivõistlustel Minskis tuli Lipień teiseks Davidjani järel ja Réczi ees.

1976. aasta Euroopa meistrivõistlustel Leningradis kaitses Lipień meistritiitlit Păuni ja Suren Nalbandjani ees.

1976. aasta suveolümpiamängudel Montrealis saavutas Lipień olümpiavõidu Davidjani ja Réczi ees[1]. Esikolmiku vahel tekkis surnud ring ja omavaheline järjestus pandi paika kaotuspunktide arvu järgi[2]. Păun sai 5., kreeklane Migiakis 7. ja Lazarov 8. koha, Nalbandjan võitis pisut raskema, I kergekeskkaalu[1].

1977. aasta Euroopa meistrivõistlused jäid Lipienil vahele. Maailmameistrivõistlustel Rootsis Göteborgis sai Lipień hõbemedali Réczi järel ning Păuni ja Davidjani ees.

1978. aasta Euroopa meistrivõistlustel Sofias saavutas Lipień kolmanda kulla Păuni ja Ungari maadleja Tomas Tóthi ees.

Sama aasta maailmameistrivõistlustel Mexicos pälvis Lipień hõbemedali NSV Liidu maadleja Boriss Kramarenko järel ning Rootsi maadleja Lars Malmkvisti ja Bulgaaria maadleja Ivan Saikovi ees.

1979. aasta Euroopa meistrivõistlustel Bukarestis tuli Lipień pronksmedalile Kreeka maadleja Stylianos Migiakise ja Ungari maadleja Tomas Tóthi järel.

1980. aasta suveolümpiamängudel Moskvas jäi Lipień 6. kohale. Medalid võitsid Migiakis, Ungari maadleja István Tóth ja Kramarenko. Teda edestasid ka Jugoslaavia maadleja Ivan Frgić, kes eelmistel olümpiamängudel oli ühe kaalu võrra kergemas, sulgkaalus pälvinud hõbemedali, ja Bulgaaria maadleja Panajot Kirov. Pärast olümpiamänge lõpetas Lipien sportlaskarjääri.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "XXI olümpiamängud: Montreal 1976". Tallinn, Eesti Raamat, 1978, lk 331.
  2. "XXI olümpiamängud: Montreal 1976", lk 198.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]