Kathleen Ferrier

Allikas: Vikipeedia
Kathleen Ferrier 1. juuli 1951. Pildistatud Polygoon Hollands Nieuws poolt.

Kathleen Mary Ferrier (22. aprill 19128. oktoober 1953) oli inglise kontraalt, kes saavutas rahvusvahelise tuntuse rahvalauludest klassikaliste suurvormideni ulatuva repertuaariga.

Kathleen sündis Lancashire kooliõpetaja peres. Nii ema kui isa harrastasid laulmist, aga Kathleeni muusikaharrastus algas klaveriõpingutega. Postkontoris telefonistina töötades võitis ta mitmeid harrastusmuusikute konkursse pianistina. Lauljatee sai alguse 1937. aastal Carlisle'i festivalil, kus ta võttis osa nii pianistide kui lauljate konkursist ja võitis mõlemad. Peale edukat konkursiesinemist sai ta pakkumisi olla kaasatud lauljana. Tema karjäär professionaalse lauljana algas 1937. aasta sügisel, algul festivaliesinemistel. 1939. aasta alguses kutsuti ta BBC raadiosse. Edasine karjäär jätkus peamiselt kontsertlauljana ja plaadistustega. Ooperirolle oli tal kogu karjääri kestel ainult kaks.

Ferrier saavutas suure kuulsuse II maailmasõja järgsel Inglismaal, Euroopas ja Ameerikas. Tema repertuaar ulatus populaarsetest ballaadidest Bachi, Brahmsi, Mahleri ja Elgari teosteni. Kathleen Ferrier suri 41-aastaselt rinnavähki. Tema viimaseks esinemiseks jäi Glucki Orpheuse ja Eurydike ettekanne 3. veebruaril 1953 Kuninglikus ooperis Londonis.

Diskograafia moodustavad stuudiosalvestised Columbia ja Decca plaadifirmadega ning kontsertettekannete salvestised. Aastail 1992–1996 kandis Decca enamiku Ferrieri salvestistest CD-dele, kokku 10 CD-d. Ferrieri surma järel moodustati siiani (2012) tegutsev temanimeline vähiuuringute fond. 1956. aastal moodustati Kathleen Ferrieri memoriaalfond Briti Rahvaste Ühenduse noorte muusikute toeks. Selle fondi auhind on briti kõige tähtsam lauljate auhind.

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tiia Teder, Legend: Kathleen Ferrier, Klassikaraadio, 22.04.2012.
  • Wikipedia