Kathleen Ferrier

Kathleen Ferrier 1. juulil 1951. Foto: Polygoon Hollands Nieuws

Kathleen Mary Ferrier (22. aprill 1912 – 8. oktoober 1953) oli inglise kontraalt, kes saavutas rahvusvahelise tuntuse rahvalauludest klassikaliste suurvormideni ulatuva repertuaariga.

Kathleen sündis Lancashire'i kooliõpetaja peres. Nii ema kui ka isa harrastasid laulmist, aga Kathleeni muusikaharrastus algas klaveriõpingutega. Postkontoris telefonistina töötades võitis ta mitu harrastusmuusikute konkurssi pianistina. Lauljatee sai alguse 1937. aastal Carlisle'i festivalil, kus ta võttis osa nii pianistide kui ka lauljate konkursist ja võitis mõlemad. Pärast edukat konkursiesinemist sai ta pakkumisi olla kaasatud lauljana. Tema karjäär kutselise lauljana algas 1937. aasta sügisel, algul festivaliesinemistel. 1939. aasta alguses kutsuti ta BBC raadiosse. Edasine karjäär jätkus peamiselt kontsertlauljana ja plaadistustega. Ooperirolle oli tal kogu karjääri kestel ainult kaks.

Ferrier saavutas suure kuulsuse II maailmasõja järgsel Inglismaal, Euroopas ja Ameerikas. Tema repertuaar ulatus populaarsetest ballaadidest Bachi, Brahmsi, Mahleri ja Elgari teosteni. Kathleen Ferrier suri 41-aastaselt rinnavähki. Tema viimaseks esinemiseks jäi Glucki "Orpheuse ja Eurydike" ettekanne 3. veebruaril 1953 Kuninglikus ooperis Londonis.

Diskograafia moodustavad stuudiosalvestised Columbia ja Decca plaadifirmadega ning kontsertettekannete salvestised. Aastail 1992–1996 kandis Decca enamiku Ferrieri salvestistest CD-dele, kokku 10 CD-d. Ferrieri surma järel moodustati siiani (2012) tegutsev temanimeline vähiuuringute fond. 1956. aastal moodustati Kathleen Ferrieri memoriaalfond Briti Rahvaste Ühenduse noorte muusikute toetuseks. Selle fondi auhind on briti kõige tähtsam lauljate auhind.

Allikad

• Tiia Teder, Legend: Kathleen Ferrier, Klassikaraadio, 22.04.2012.
• Wikipedia