Kasutajakogemus

Allikas: Vikipeedia

Kasutajakogemus on emotsioonid, mida inimene kogeb toote, süsteemi või teenuse kasutamisel. Kasutajakogemuses kajastuvad inimese- ja arvutivahelise kommunikatsiooni ning toote omandiõiguse kogemuslikud, tundmuslikud, olulised ja väärtuslikud aspektid. Samas sisaldab see mõiste ka inimtaju praktilisi aspekte nagu kasulikkus, kasutusmugavus ja süsteemi efektiivsus. Olemuslikult on kasutajakogemus subjektiivne näitaja, sest väljendab konkreetse isiku tundeid ja mõtteid teatud süsteemi kohta. Kasutajakogemus muutub ajas, asjaolude muutumisel.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Termin kasutajakogemus toodi laiema kasutuskonnani kasutajakogemuse arhitekti Donald Normani poolt 1990date keskpaiku. Kasutajakogemuse vastu tuntavat huvi on mõjutanud mitmed arengud:

  1. Hiljutised edusammud mobiilsetes, sotsiaalsetes ning käekakatsutavavates andmetöötlustehnoloogiates on toonud arvuti- ja isikuvahelise suhtluse pea igasse eluvaldkonda. See on aga nihutanud tähelepanu kasutatavuselt kasutajakogemusele, kus kasutaja tunded, motiivid ning väärtused on sama olulised, kui mitte olulisemad, kui jõudlus, efektiivsus ja subjektiivne rahulolu.
  2. Veebidisainis oli varem oluline ühendada erinevate tegevuste nagu näiteks turundus, brändimine, visuaalne disain ja kasutatavus, eesmärke. Turunduse ja brändinguga tegelejad pidid astuma interaktiivsesse maailma, milles peeti kasutatavust oluliseks. Kasutatavuse spetsialistid pidid õppima arvestama veebilehe disainimisel turunduse, brändingu ja esteetiliste vajadustega. Kasutajakogemus võimaldas seevastu arvestada kõigi sidusrühmade huve: luua veebilehed, mis on lihtsasti kasutatavad, väärtuslikud ja kasutaja jaoks efektiivsed. See on ka põhjus, miks mitmed esimesed kasutajakogemusest kõnelevad teosed keskenduvad veebilehtede kasutajakogemusele.

Kasutajakogemuse valdkond rajati kujundamaks teatud süsteemi kasutamise tervikkkogemust. Süsteemi jõudlusest peetakse olulisemaks kasutaja naudingut. Päris täpne definitsioon, raamistik, ning kasutajakogemuse elemendid ei ole veel kindlapiiriliselt määratletud.

Kasutajakogemuse mõjutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teatud süsteemi kasutajakogemust võivad mõjutada mitmed tegurid. Need tegurid jagunevad kolme põhikategooriasse: kasutaja seisund ja eelnev kogemus, süsteemi omadused, ning selle kasutuskontekst. Peamiste kasutajate, kontekstide ja nende koostoimimise uurimine võimaldab süsteemi paremini disainida. Kolme kasutajakogemuse mõjutajate põhipunkti illustreerib allolev stsenaarium:

Näide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liisa on bussiga teel koju. Ta soovib teada, kuidas tema abikaasal ärireisil läheb. Buss on rahvast täis ning seetõttu ei saanud Liisa endale istekohta. Vaatamata sellele tahab ta antud aega kasutada telefoni abil abikaasaga suhtlemiseks ära kasutada. Mis mõjutab tema kasutajakogemust mobiiltelefoni kasutamisel?

  • Liisa enda vaimne seisund ja isikuomadused (motiivid, ootused, tuju, oskused) ja hetkel kehtivad füüsilised võimalused (telefoni hoidmiseks on ainult üks käsi vaba).
  • Kontekst ehk hetkeolukord:
    • Füüsiline (liikuv buss, mööduvad vaated, valgustus, müra – keskkond, mida Liisa oma meelte kaudu tajub)
    • Sotsiaalne (kaasreisijad, tegevusjuhend, abikaasa kättesaadavus – kuidas teised inimesed tema kasutajakogemust mõjutavad)
    • Ajaline (bussireisi pikkus – ajalised piirangud)
    • Infrastruktuuriline (võrgustiku saadavalolek, kõne ja sõnumite maksumus, seaduslikud piirangud)
    • Ülesanne (tekstisõnumi saatmine on osa suuremast „ülesandest“ antud osapoolte suhtlusel, muud hetkelised tegevused nagu jälgimine, millal tuleb bussist väljuda, võimalikud takistajad).

Selline olukord motiveerib Liisat kasutama abikaasaga suhtlemiseks tekstisõnumit. Samuti mõjutab antud kontekst mobiiltelefoni teel suhtlemist ja sellest järelduvalt ka kasutajakogemust.

  • Süsteem, mida on tekstisõnumi saatmiseks (mobiiltelefon ja tekstisõnumi teenus): kasutajaliides ja funktsionaalsus (näiteks tekstisõnumi koostamiseks-saatmiseks vajalik tarkvara ja klaviatuur), disain ja bränd; vastused, mis saabuvad abikaasalt. Kõige olulisem eesmärk antud olukorras on kommunikatsioon osapoolte vahel ning seetõttu peaks kõik teised süsteemi osad seda soodustama ning toetama.

Sõltuvalt abikaasa sõnumitest, võivad Liisa emotsioonid varieeruda – ta võib olla rõõmus kui ka kurb, elavdunud või frustreeritud. Kasutajakogemus keskendub Liisa mobiiltelefoni kasutamisel tuntavale, kuid mitte emotsioonidele, mis tal abikaasa sõnumite sisu tõttu tekivad. Kas antud olukorras võimaldas süsteem Liisal suhelda oma abikaasaga nii nagu ta soovis? Kas süsteem vastas tema ootustele või sai ta positiivseid emotsioone millegi muuga seoses?

Hetkeline emotsioon ja üldine kasutajakogemus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev olukord kirjeldas kasutajakogemust, mida inimene sai mobiiltelefoniga oma lähedastega kontakteerumisel tekstisõnumite saatmisest. Kasutajakogemust on võimalik uurida ka mitmetest ajalistest aspektidest. Eelneva olukorra näitel oleksime saanud uurida Liisa vahelduvaid emotsioone antud suhtluse ajal, tema tundeid terve tegevuse ajal ning tema suhtumist oma telefoni, ehk tema üldist kasutajakogemust. Antud näite põhjal ei oleks mõttekas uurida Liisa hetkelisi emotsioone mõistmaks tema kasutajakogemust, sest hetkelised emotsioonid olid tingitud abikaasa sõnumite sisust, mitte kasutatavast süsteemist (mobiiltelefonist). Vaatamata sellele, on mõndades süsteemides, kus põhirõhk asub süsteemi sisul, parim viis kasutajakogemuse uurimiseks uurida hetkeemotsioonide jada. Sellised süsteemid on näiteks arvutimängud.

Ka üksikud väiksemad kogemused mõjutavad üldist kasutajakogemust: kogemus, mis saadakse ühest nupuvajutusest, mõjutab kogu tekstisõnumite kirjutamise kogemust, tekstisõnumi kirjutamise kogemus mõjutab kogu tekstisõnumitega kokkupuutumise kogemust, ning see omakorda üldist mobiiltelefoni kasutamise kogemust. Üldine kasutajakogemus ei ole ainult väikeste interaktiivsete kogemuste summa, sest mõned kogemused on rohkem esiletungivad kui teised. Üldist kasutajakogemust mõjutavad tegurid väljaspool antud suhtlusolukorda: bränd, sõprade arvamused, meedia seisukohad, jne.

Üks kasutajakogemust uurivatest harudest keskendub emotsioonidele, mis on suhtluse käigus toimuvad hetkelised kogemused: tundmusliku suhtluse disainimine ja emotsioonide hindamine. Teine haru huvitub suhtest kasutajakogemuse ja toote hinnangu vahel. Tootmisharu näeb, et firma toodete hea kasutajakogemus on kriitiline, kindlustamaks brändi lojaalsust ja tõstmaks kliendibaasi.

Kõik kasutajakogemuse ajalised tasemed (hetkeline, pidev, pikaajaline) on olulised, kuid meetodid neid tasemeid disainida ja hinnata võivad olla väga erinevad.