Kasutaja:Tibukuningas/harjutus

Allikas: Vikipeedia

Esimese alla kuuluvad näiteks Rahvusvahelise Orienteerumisspordi Föderatsiooni (IOF) Keskkonna komisjoni poolt koostatud raportid. Raportide eesmärk oli nende väheste ökoloogide arvamuse ümberlükkamine, kes nägid orienteerumist kui potensiaalselt floorat ja faunat kahjustavat tegevust. Lisaks tõestamine, et kuigi on tegemist radasid mittekasutava ja sageli suurte osavõtjate arvuga spordi üritusega, on orienteerumise ökoloogiline mõju tühine [1].

Fail:Näide.png
Orienteerumise punkt.

Osundatud raport toob näiteid orjenteerumisele omastest karakteristikutest, mis vähendavad spordiala ökoloogilist mõju. Nendeks on:

 hajutatus ruumis – orienteerumisrajad peavad arvestama erinevate osalejate võimeid ning seetõttu moodustakse neid ühe ürituse jaoks mitmeid, vähendades radade hajutamisega ka koormust loodusele;

 hajutatus ajas – kuna võistlejatel on erinevad stardiajad, soodustab see erinevate jooksuradade valikut ning seeläbi vähendab tallamisega tekitatud kahju;

 lühiajaline tegevus – orienteerumisradu kasutatakse mitmekordselt lühikese ajavahemiku jooksul harva ja ka võistlused ise kestavad suhteliselt lühikest aega, mis tõttu kahju loodusele ei ole nii suur ning võimalus vegetatsioonil taastuda ja loomadel oma elupaikadesse tagasi pöörduda on olemas;

 pelgupaigad suurematele loomadele – orienteerumise heaks tavaks on radade planeerimisel mõelda ka sellele, kuhu suuremad loomad saaksid varjuda ning luua rajad nendest aladest võimalikult kaugele;

 tundlike alade vältimine – kui tundlikest aladest on planeerijaid teavitatud, on võimalik rajameistritel nendega ka arvestada ning nendesse sisenemist osalejatele aladest teavitamata, ära hoida.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Parker 2010