Kasutaja:Ohpuu/Hingepäev
järgnev tuleks lepitada ja yhendada artikliga Hingedepäev.
- Novembrikuu teisele päevale määras hingedepäeva 998. aastal katoliku kirik.[1]
- pikem ajavahemik: Sellal on surnud esivanemate austamise aeg olnud paljudel Euroopa rahvastel, ent pikkamööda on see üle kandunud pühakutepäevale (1.XI), hingedepäevale või nende lähiümbrusse.[2]
- Lätlaste hingedeaeg on varieeruva määratlusega nagu eestlastelgi, ühtlasemalt on teateid novembri esimeste päevade kohta. Soomlaste muistsed aastalõputraditsioonid on koondunud pühakutepäevale, tegemist on lõikuse lõpu, aastavahetuse ja esivanemate austamise pühaga korraga.[3]
- eesti: kõige sagedasem on mööndus, et hingedeaeg algas nädal pärast mihklipäeva ja lõppes nädal enne mardipäeva.[4]
- hingedele võidi viia toitu mitmel päeval[5]
- Vanad inimesed räägivad, et inimese hinged iga sügisi kodu toa peal elavad ja teisel novembril jälle surnuaiale tagasi lähvad. Ja usuvad, et kui nad minema hakkavad, siis vihtlevad nad enne koitu. Ja siis viitakse neile süüa, tapetakse igaühele üks kana ära, praetakse valmis ja viitakse kausiga toa ääre peale. Koiduaeg, kui nad minema hakkavad, siis läheb keegi inimene neid vaatama, aga üksipäini, võtab valge hobuse rangid, läheb ulviaugu juure ja vaatab läbi rangide kiriku poole: siis nägema, kuida hinged lähvad keik valges riides, tenavid mööda, tee täielt kiriku poole. (Suure-Jaani, 1889)[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 155.
- ↑ Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 155.
- ↑ Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 155.
- ↑ Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 155.
- ↑ Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 155.
- ↑ Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 155-156.