Kasutaja:Kruusamägi/harjutus

Allikas: Vikipeedia
Orienteerujad maastikul

Esimese alla kuuluvad näiteks Rahvusvahelise Orienteerumisspordi Föderatsiooni (IOF) keskkonnakomisjoni poolt koostatud raportid. Nende eesmärk on väheste ökoloogide arvamuse ümberlükkamine, kes näevad orienteerumist kui potentsiaalset taimestikku ja loomastikku kahjustavat tegevust ning tõestamine, et kuigi tegemist on radasid mittekasutava ja sageli suurte osavõtjate arvuga spordiüritusega, on orienteerumise ökoloogiline mõju tühine.[1]

Osundatud raport toob näiteid orienteerumisele omastest karakteristikutest, mis vähendavad spordiala ökoloogilist mõju. Nendeks on

  • hajutatus ruumis – orienteerumisrajad peavad arvestama erinevate osalejate võimeid ning seetõttu moodustatakse neid ühe ürituse jaoks mitmeid, mis tulenevalt radade hajutamisest vähendab koormust loodusele;
  • hajutatus ajas – kuna võistlejatel on erinevad stardiajad, siis soodustab see mitmekesisemat jooksuradade valikut ning seeläbi väheneb tallamisega tekitatud kahju;
  • lühiajaline tegevus – orienteerumisradu kasutatakse mitmekordselt lühikese ajavahemiku jooksul harva ja ka võistlused ise kestavad suhteliselt lühikest aega, mistõttu kahju loodusele ei ole nii suur ning taimkattel on võimalik taastuda ja loomadel tagasi pöörduda oma elupaikadesse;
  • pelgupaigad suurematele loomadele – orienteerumise heaks tavaks on radade planeerimisel mõelda ka sellele, kuhu suuremad loomad saaksid varjuda, ning luua rajad nendest aladest võimalikult kaugele;
  • tundlike alade vältimine – kui tundlikest aladest on planeerijaid teavitatud, on võimalik rajameistritel nendega arvestada ning nendesse sisenemist ära hoida, teavitades aladest osalejaid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Parker 2010



Algne tekst oli:

Esimese alla kuuluvad näiteks Rahvusvahelise Orjenteerumisspordi Föderatsiooni (IOF) Keskkonna komisjoni poolt koostatud rapordid mille eesmärk oli nende väheste ökoloogide arvamuse ümber lükkamine kes nägid orjenteerumist kui potensiaalselt floorat ja faunat kahjustavat tegevust ning tõestamine et kuigi on tegemist radasid mittekasutava ja sageli suurte osavõtjate arvuga spordi üritusega, on orienteerumise ökoloogiline mõju tühine (Parker 2010). Osundatud raport toob näiteid orjenteerumisele omastest karakteristikutest, mis vähendavad spordiala ökoloogilist mõju. Nendeks on:

  • hajutatus ruumis – orjenteerumisrajad peavad arvestama erinevate osalejate võimeid ning see tõttu moodustakse neid ühe ürituse jaoks mitmeid, vähendades radade hajutamisega ka koormust loodusele
  • hajutatus ajas – kuna võistlejatel on erinevad stardiajad soodustab see erinevate jooksuradade valikut ning seeläbi vähendab tallamisega tekitatud kahju
  • lühi ajaline tegevus – orjenteerumisradu kasutatakse mitmekordselt lühikese ajavahemiku jooksul harva ja ka võistlused ise kestavad suhteliselt lühikest aega mis tõttu kahju loodusele ei ole nii suur ning võimalus vegetatsioonil taastuda ja loomadel oma elupaikadesse tagasi pöörduda on olemas
  • pelgu paigad suurematele loomadele – orjenteerumise heaks tavaks on radade planeerimisel mõelda ka sellele, kuhu suuremad loomad saaksid varjuda ning luua rajad nendest aladest võimalikult kaugele
  • tundlike alade vältimine – kui tundlikest aladest on planeeriaid teavitatud, on võimalik rajameistritel nendega ka arvestada ning nendesse sisenemist osalejatele aladest teavitamata, ära hoida.