Kasutaja:Georgaaf777/Läti põllumajandus
Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]
Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]
Läti põllumajanduse osa SKTs on üsna väike - vaid 4,9% ja hõivatud vaid 8,8%[1] tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on väike: alla kolmandiku Läti ekspordituludest tuleb põllumajandusest.
Põllumajanduse arengu eeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Läti mullad on peamiselt (52%) leetmullad. Metsad võtsid enda alla 40% Läti territooriumi, suuremad metsamassiivid asuvad Kirde-Lätis ja Kuramaa poolsaare põhjaosas. Läti asub parasvöötmes, rannikul on enamasti merekliima ja Ida-Lätis on kontinentaalne kliima. Läti loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad riigi põhja- , ida- ja kaguosas ning ebasoodsad lääneosas.
Maakasutamise struktuur[muuda | muuda lähteteksti]
2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab kolmandikku Läti pindalast (29,1%)[2], sellest 18,6% on haritav maa ja 10,5% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,1% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 54,1% Lätist kirdeosas. 16,7% maast on muud maad - peamiselt mäestikud ja tasandikud.
Põllumajanduse geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Lätis kasvatatakse nisu (1,5 mln t)[3]. Samuti kasvatatakse kartulit (539 tuh t), rapsi (303 tuh t), otra (237 tuh t), kaera (137 tuh t), rukist (124 tuh t) jms.
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Lätis peetakse mitte eriti palju loomi. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: veised - 393 tuh[3], sead - 355 tuh, lambad - 83 tuh, kitsed - 13 tuh, hobused - 11 tuh.
Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Lätis toodetakse erinevaid tooteid, näiteks rapsiõli (54 tuh t), sojaõli (2 tuh t), odraõlut (148 tuh t), margariini (11 tuh t) ja veini (2 tuh t)[3].
Samas toodetakse lehmapiima (871 tuh t), kanamune (671 tuh t), sealiha (52 tuh t) ja lambanahku (26 tuh t). Väikeses koguses toodetakse ka mett, kitsepiima ja lambaliha.
Lisaks Lätis toodetakse juustu (31 tuh t) ja kuiva rasvata piima (220 tuh t).
Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]
Import[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Lätis importeeritakse otra (113 tuh t), nisu (112 tuh t), suhkrut (89 tuh t), soojaubasid (85 tuh t), rapsi (73 tuh t) ja odraõlut (45 tuh t)[3].
Eksport[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Lätis eksporteeritakse nisu (469 tuh t), lehmapiima (214 tuh t), rapsi (171 tuh t), otra (132 tuh t) ja veini (38 tuh t)[3].
Sellest võiks järeldust teha, et Lätis on ülekaalus eksport.