Kassisaba (Tallinn)

Kassisaba
Kassisaba Tallinna ja Kesklinna raamis
Pindala	0,45 km²
Elanikke	4766 (01.01.2017)
Koordinaadid	59° 26′ N, 24° 44′ E
Kassisaba asumi kaart

Vaade läbi Luise tänava Kaarli kiriku poole

Kassisaba on asum Tallinnas Kesklinna linnaosa läänealal. Asum piirneb põhjas Kelmiküla asumi, idas Vanalinna asumi, kagus Tõnismäe asumi, lõunas Uue-Maailma asumi, edelas Lilleküla asumi ja loodes Pelgulinna asumiga. Kassisaba asumi pindala on 0,45 km².

Kassisaba paikneb Tallinna vanalinnast läänes ja edelas, Toompuiestee, Paldiski maantee, Tallinna–Narva raudtee ja Väike-Ameerika tänava vahelisel alal. Põhjas sulab Kassisaba suuremalt jaolt kokku Kelmiküla asumiga. Idas on Kassisaba ühenduses kunagiste muldkindlustusvöönditele rajatud parkidega.

Etümoloogia

17.–18. sajandil rajatud muldkindlustuste süsteemis kandsid muldvallide nurgakohtadesse ehitatud kõrgemad tugipunktid ülemsaksakeelset nime Katze (kass). Niisugust kindlusest välja viivat teed kutsuti tavaliselt kassi sabaks (ülemsaksa keeles Katzenschwanz). Üks seesugustest tugipunktidest paiknes Toompea lossi läänekülje ees, see oli rootslaste plaanide järgi ehitatud Gootide bastion.

Geograafia

Kassisaba asub Tallinna keskkõrgendiku läänenõlval, mis on üsna lauge. Keskkõrgendik maismaastus umbes 4000 aastat tagasi Limneamere taandumisel. Toompuiesteelt Tehnika tänavani langeb maapind lääne suunas 12 meetrit 600 meetri kohta. Nõlv on aja jooksul paika loksutanud tänavate suunad, mis on põhja-lõuna- ja ida-läänesuunalised.

Kassisaba asumi tänavad

Kassisaba asumis asuvad: Amandus Adamsoni tänav, Ao tänav, Eha tänav, Endla tänav, Artur Kapi tänav, Kevade tänav, Koidu tänav, Loite tänav, Loode põik, Loode tänav, Luise tänav, Paldiski maantee, Roopa tänav, Tehnika tänav, Toompuiestee, Villardi tänav, Wismari tänav.

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv
2017	4766
2016	4533
2015	4265
2014	3915
2013	3590
2012	3540
2011	3498

Asumi rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest kasvanud. Kassisaba elanikkond on võrdlemisi noor: 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 23–31%, üle 68-aastased aga 3–9%. Eestlasi oli 80–100%.

Olulisemad objektid

Kassisabas asuvad Kaitsepolitseiamet ja Wismari haigla. Asumi territooriumil asub Jakob Westholmi Gümnaasium (majad aadressil Kevade 8 ja Luise 38).

Kassisaba asumi peamine haljasala on Falgi park.

Kassisaba miljööväärtuslik ala

Kassisaba miljööväärtuslik ala hõlmab Adamsoni, Wismari ja muid tänavaid.

Roopa tänav
Foto: Martin Siplane, detsember 2008

Ajalugu

On teada, et sel ajal, kui Tallinn koosnes kahest linnast, kuulus Kassisaba ala Toompea eeslinna piiresse. Toompea eeslinn tekkis üsna varajasel ajal. Tallinna raad loovutas 1348. aastal Toompeale ehk Saksa ordule Toompea saarlavaga edelast külgneva suure maa-ala, et seda saaks kasutada heina- ja karjamaana ja juurviljamaana. See maa-ala hõlmas koos Kassisabaga ka Tõnismäe kõrgendikku, kus oli juba 12. sajandil küla moodi asustus. Esimestelt säilinud linnaplaanidelt (1681) on näha, et Kassisaba alal on kujutatud paar peenikest teekriipsu. Laiem joon on kujutatud praeguse Paldiski maantee kohal, kus juba tollal oli üsna vilgas liiklus Haapsalu ja Lihula suunal. Plaanilt on näha ka paar kõrtsi ja suvemõisa Paldiski maantee ääres.

Kassisaba piirkond 1885. aasta Tallinna linnaplaanil

Kassisaba piirkond 1876. aasta Tallinna linnaplaanil

Kuninganna Kristiina käsul rajati ja aastatel 1652–1710 asus piirkonnas Adamsoni 14 ja Eha tänava 8 nurgal Toomhospidal. Vaeste haigla, kus haigeid ravis garnisoni velsker, 1705. aastal muudeti Toomhospidal ajutiselt Tallinna garnisoni haiglaks. Hospidal ja tõenäoliselt ka teised Kassisaba hooned süüdati 1710. aastal, kui Vene väed lähenesid Tallinnale. 1748. aastast asus Toomhospidali taga, mis Põhjasõja ajal maha põletati, kuid taastati tavalise vaestemajana uus kalmistu. Uut kalmistut hakati nimetama Toomkoguduse matmiste registris eeslinna uueks kirikuaiaks või uueks Kaarli kiriku (surnu)aiaks, uuele kalmistule maeti eelkõige Toompea vaestemaja elanikke.

Esimest korda mainitakse Kassisaba kohanime 1732. aastal (Kassi sabba). Arvatavasti tulenes see nimi 17.-18. sajandi kindlustuste muldvallide nurgakohtadesse ehitatud kõrgemate tugipunktide saksakeelsest nimetusest Katze (Kass). Sellist kindlustusest välja viivat teed nimetati kassi sabaks (Katzenschwanz).

Kassisaba piirkond 1910. aasta Tallinna linnaplaanil

Kassisabasse rajati 17. sajandil suvemõis, mis asus Toompuiestee ja praeguse Wismari tänava nurgal. Selles mõisas asus aastatel 1772–1782 Carl Christian Ficki fajansimanufaktuur. Selles manufaktuuris valmistati fajanssi kohalikust sinisavist, millele lisati välismaalt toodud valget savi. Suvemõisa omanikuks sai 1792. aastal Louise von Steinheil, kelle järgi pandi kohale nimi Luisenthal. Selle Luisenthali suvemõisa järgi on nime saanud praegune Luise tänav. Mõis tükeldati 1813. aastal, misjärel levis ühe- ja kahekorruseline puithoonestus ka mõisa endistele maadele.

1797. aasta plaanilt on näha, et Kassisaba alad olid tollel ajal juba tihedalt asustatud. Kassisaba oli hoonestatud valdavalt ühekorruseliste puumajadega, mille juurde kuulusid peenra- ja aiamaad, tihti ka laut. Plaanil võib jälgida ka Koidu tänava algset lõiku Paldiski maanteelt lõunasse. Koidu tänav kandis algul restorani- ja majaomaniku Peter Ludvig Alimanni järgi Alimanni tänava nime. Koidu tänava viimane lõik, mis venitas tänava Paldiski maanteest Pärnu maanteeni, rajati aastatel 1926–1933.

Falkspargi piirkonnas asus kunagi tiik, mis kuulus seal omal ajal elanud värvalile. Toomgildi oldermann Hans Heinrich Falck ostis selle maalapi, lasi tiigi kinni ajada, sinna mulda vedada ja puid istutada. Falck kinkis pargi 1868 Toomgildile ja seadis tingimuse, et seda tuleb rahval kasutada lasta ja korras hoida. 1860. aastast asus pargis mitmeid lõbustusasutusi, 1882.–1887. aastal renditi Falgi parki suviti eesti seltsile Lootus, kes korraldas seal suvepidusid. 1887. aastal toimus seal Harju kooride laulupidu.

Enne laiarööpmelise raudtee rajamist aastatel 1869–1870 ulatusid Kassisaba lääne-idasuunalised teed praegusest kaugemale. Veel 1930. aastate algul kandsid nüüdses Lillekülas asunud Madara tänava ja Toompuiestee vaheline ala algul Saviaukude, hiljem Toom-Vaestekooli tänava nime.

Puumaja Luise ja Koidu tänava ristmikul

1867. aastal valmis Toomvaestekooli uus hoone, milles praegu asub Wismari haigla. See kool suleti 1918. aastal majanduslike raskuste tõttu.

Pärast Esimese maailmasõja lõppu oli Kassisaba asum tervenisti asustatud. Kassisaba oli hoonestatud valdavalt rikkaliku puitdekooriga kahekorruseliste kortermajadega, esines ka tsaariajast säilinud ühekorruselisi maju. 1930. aastatel valmis terve linna uuendamisplaan, mille üheks osaks oli vanast ajast pärinevate kitsaste tänavate laiendamine. Nagu suurlinnale omane, pidid ka siinmail valmima elegantsed kõrghoonetega tänavafrondid, nagu Pärnu maantee alguse läänefront, mis jõuti enne sõda valmis ehitada. Suured ehitusplaanid jäid aga sõja tõttu teostamata ja puitmajad jäid lammutamata. Enamik tänapäeval säilinud puitmajadest on ehitatud 20. sajandi alguses, sest majadel puudub kivist trepikoda. Esimese vabariigi lõpul jõuti valmis ehitada uue kava kohaselt üksikud kivimajad (hooned Koidu 17 ja 23 ning Luise 22 krundil). Terviklikult ehitati välja Artur Kapi tänav.

1932. aastal valmis Falgi pargi lähedal velodroom, mille kunagisel asukohal asub nüüd Tallinna Jalgpallikooli tehismuruga staadion. Suur osa Koidu tänava hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamisel. Nõukogude okupatsiooni ajal ehitati Koidu tänava algusse hävinenud hoonestuse asemele stalinistliku arhitektuuriga hooneid. Liikluskorraldus on muutnud Luise ja Endla tänava põhimagistraalideks, mis lõikavad paljud Kassisaba tänavad keskelt pooleks.

Kirjandus

• Valdeko Vende. Unustatud Tallinn. Tallinn: Perioodika, 1990. Kassisaba (lk 58).
• Autorite kollektiiv. Tallinna entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. 1. ja 2. köide, 2004.

Välislingid

• Robert Nerman, Kassisaba asum on pikk, ulatudes Kelmikülast Uue Maailmani, www.postimees.ee, 11. august 2006