Kassikäpp (perekond)

Allikas: Vikipeedia
Kassikäpp
Harilik kassikäpp (Antennaria dioica)
Harilik kassikäpp (Antennaria dioica)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Astrilaadsed Asterales
Sugukond Korvõielised Asteraceae
Perekond Kassikäpp Antennaria
Gaertn.

Kassikäpp (Antennaria) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede ja kääbuspõõsaste perekond.

Kassikäpa perekonnas on umbes 45 liiki. Kuid kassikäppade paljunemisel on apomiksisel väga tähtis roll ja sellepärast erinevad teadlaste vaated sellele, kui palju liike ses perekonnas on.

Looduslikult kasvavad nad Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes, üks liik ka Tšiili parasvöötmes.

Kassikäpad kasvavad 1–5 dm kõrgeks. Nende lehed võivad välja kasvada maapinnalt lehekodarikust, aga võivad ka varrelt kasvada. Varrel paiknevad lehed vahelduvalt. Lehed on pealt kas karvased või karvutud, altpoolt kindlasti karvased. Mõnel liigil on lehed rootsuga, mõnel ilma.

Kassikäppade õite läbimõõt on 8–20 mm. Õisikuid on mitmesuguseid: mõnel liigil paiknevad õied üksikutena, kuid esinevad ka kobarad, pöörised ja ebasarikad. Õisikus võib olla isegi 20–100 õit.

Eestikeelse nime on kassikäpp saanud ainsa Eestis pärismaise liigi hariliku kassikäpa õisiku järgi, kus mitu roosakat õit on tihedalt koos, meenutades kassi käppa varvastega. Perekonna teaduslik nimi on tulnud selle perekonna mõne teise liigi õite järgi, milles tolmukad meenutavad putukate tundlaid.

Mitut kassikäppa kasvatatakse ilutaimena, näiteks kiviktaimlas. Kassikäpad säilivad ka kuivatatuna suhteliselt hästi.

Liike[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]