Karl Sillakivi

Allikas: Vikipeedia

Karl Sillakivi (5. oktoober 1911 Narva11. september 1994 Tallinn) oli eesti pianist ja klaveripedagoog.

Karl Sillakivi õppis Narva Muusikakoolis ja astus 1933 Tallinna Konservatooriumi, mille lõpetas 1938. aastal. Konservatooriumis olid tema õppejõud Theodor Lemba ja Olav Roots. Õpingute ajal esines klaverisaatjana ja kontsertmeistrina (koos Hubert Aumere, Herbert Laane ja teistega).

Pärast õpingute lõpetamist andis soolokontserte (1940, 1942, 1948, 1964). Hiljem pühendus peamiselt õppejõutööle.

Juhtis 1961. aastal loodud Tallinna Pedagoogilise Instituudi klaverikateedrit kuni 1969. aastani. Lühemat aega juhtis ka Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli üldklaveri osakonda. 1972. aastast kuni elu lõpuni töötas muusikapedagoogika õppejõuna Tallinna Riiklikus Konservatooriumis.

Ta kirjutas ja koostas mitu muusikateooria käsiraamatut.

Tema õpilaste seas on olnud Aldo Meristo, Olav Ehala, Peep Lassmann, Horre Zeiger, Rolf Uusväli, Sven Grünberg, Anatoli Garšnek, Igor Garšnek, Peeter Saul, Enn Vetemaa, Viktor Ignatjev, Uno Veenre, Reet Laul, Rauno Remme, Leo Normet, Evald Vaino, Aino Himbek, Anneli Merelaid jt.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kadentsharmoonia" (1988)
  • "Praktiline harmoonia" (I–II, III–IV)
  • "Modulatsiooniteooria" (1987)
  • "Laste-, kooli- ja rahvalaulusaadete kujundamise põhialused" (1988)
  • "Rahvaste laule klaverile" (1970)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]