Karl Ristikivi muuseum

Allikas: Vikipeedia
Karl Ristikivi muuseumi endine maja Tartus (2014)
Ristikivi bareljeef endise muuseumi ukse kõrval
Vaade majale Anna Haava tänava nurgalt

Karl Ristikivi muuseum asus Tartus aadressil K. A. Hermanni 18, see asutati 1987. aastal[1] (teistel andmetel 1989. aastal[2]). Muuseum avati Karl Ristikivi sünniaastapäeval 16. oktoobril 1991 kirjaniku viimases elukohas enne Eestist lahkumist[2] (1940–1943)[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseumi loomise mõte sündis 1980. aastate algul[3], kui Tallinna muusikaõpetaja Helga Ebber hakkas koguma materjali näituse jaoks, mille ta organiseeris omal kulul 1982. aastal kirjaniku kodukohas Varblas Karl Ristikivi 70. sünniaastapäevaks. Hiljem viis ta näituse ka mujale Eestisse, sh Tartusse, kus seda esitleti Eesti Kirjandusmuuseumis. Üliõpilastuba, milles Karl Ristikivi Tartus elas, osteti muuseumi loomiseks laulva revolutsiooni ajal 1988. aastal ENSV Ministrite Nõukogu poolt Tartu Linna RSN Täitevkomiteele eraldatud rahaga. Ristikivi muuseumi avamine oli "uue aja märk, erifondi kaotamise ja keelatud kirjanduse ajastu lõppemise sümbol, mida tervitati nii siin- kui ka sealpool Läänemerd," kirjutas selle tähtsusest ja tähendusest ajastu kontekstis kirjandusteadlane Rutt Hinrikus.[4]

Muuseumis sai näha nii kirjaniku elupaiga miljööd kui ka näitust kirjaniku elust ja loomingust[2]. Peale selle oli muuseumis ka palju materjali 1930. aastate Tartu vaimuelust (Veljesto, Arbujad)[1] ning Eesti pagulaskirjandusest laiemalt[2]. Livia Viitol on iseloomustanud muuseumi ekspositsiooni nõnda: "Muuseumis ringi liikudes ja kirjanikule kuulunud raamatukappi, voodit ja padjale visatud portfelli vaadates tabab külastajat ootamatu äratundmine: kui hiljaaegu eksponeeriti Rocca al Mare vabaõhumuuseumis küüditatutest maha jäänud toasisustust, eesmärgiks sisendada vaatajale visuaalse pildi kõrval ka tunnet, siis Ristikivi muuseum eksponeerib Ristikivi isiku, tema elu ja loomingu kõrval ennekõike paguluse tunnet, sundides muuseumikülastajat mõtlema pagulusele, XX sajandi "katkuks" nimetatud nähtusele sügavamalt."[3]

1988. aastast korraldati muuseumis Ristikivi päevi[1] ning 2002. aastal alustati loeng-kontsertide sarja[5], mida rahastas Tartu Kultuurkapital[6]. Samal aastal esitas Tartu Üliõpilasteater muuseumis lavastust "Kõigi teede pikkus ajas on võrdne", mille 25 aastat varem tõi lavale tudengiteater Valhalla[7].

Karl Ristikivi muuseum oli Tartu Linnamuuseumi filiaal[1], mida haldas MTÜ Karl Ristikivi Selts[8]. Muuseumi juhatasid aastatel 1989–1996 Janika Kronberg ja 1996–2000 Toomas Muru, teadurina töötas seal 1997–1999 Rutt Hinrikus[1].

Vähese populaarsuse tõttu[3] suleti muuseum Tartu linnavalitsuse otsusega 1. jaanuarist 2007.[1] Ruumid anti tasuta kasutamiseks Karl Ristikivi Seltsile, mille esimees Janika Kronberg lubas ka edaspidi eelregistreerimisega külastajaid majaga tutvuma lasta.[9] 2023. aastal loobus selts ruumide kasutamisest kuhjuva üürivõla tõttu.[10]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ristikivi muuseumi avamist 1991. aastal kajastas ringvaade "Eesti Kroonika" nr 15 (Tallinnfilm, režissöör Peep Puks).[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Karl Ristikivi muuseum Eesti entsüklopeedia veebiversioonis (vaadatud 29.06.2014)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Mirjam Hinrikus Karl Ristikivi muuseumist ja kirjaniku elust (vaadatud 29.06.2014)
  3. 3,0 3,1 3,2 Livia Viitol "Muuseum: piiri- ja proovikivi" Sirp, 07.09.2001 (vaadatud 29.06.2014)
  4. Rutt Hinrikus ""Kes kolib Ristikivi tudengikorterisse?" Postimees, 31.08.2001 (vaadatud 29.06.2014)
  5. Ristikivi muuseum alustab loeng-kontsertide sarja[alaline kõdulink] ETA/EPL, 20. veebruar 2002 (vaadatud 29.06.2014)
  6. Toetatud projektid Tartu Kultuurkapitali kodulehel (vaadatud 29.06.2014)
  7. Raimu Hanson "Karl Ristikivi looming ristab kolme teatri tee" Postimees 15. oktoober 2002 (vaadatud 29.06.2014)
  8. http://www.rahvakultuur.ee/?&v=264&o=789 (vaadatud 29.06.2014)
  9. "Karl Ristikivi Selts sai ruumid tasuta kasutada" Postimees 1. juuni 2007 (vaadatud 29.06.2014)
  10. Egeli Raudmäe, "Karl Ristikivi selts jäi kuhjunud võlgade pärast lageda taeva alla", Postimees, 31. mai 2023 (vaadatud 02.06.2023)
  11. Peep Puks Eesti Filmi Andmebaasis (vaadatud 29.06.2014)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jüri Leesment "Ristikivi muuseum on kinni, kuid ei kao" Linnaleht: Tartu, 12. jaanuar 2007, lk 3
  • "Karl Ristikivi muuseum lõpetas tegevusemuuseumi" Tartu Postimees 4. jaanuar 2007
  • Toomas Muru "Väljavaade Ristikivi muuseumist" Tartu Linnamuuseumi aastaraamat III, Tartu, 1997, lk 66–67
  • "Karl Ristikivi Muuseum = Home Museum of Karl Ristikivi" Rmt: Tartu muuseumid = Tartu museums. Tartu: Regio, 1996, lk 52–53
  • Janika Kronberg "Tere tulemast Karl Ristikivi muuseumi!" Õpetajate Leht 29. märts 1996, lk 11

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]