Karl Polanyi

Allikas: Vikipeedia

Karl Paul Polanyi (ungari keeles Polányi Károly; 25. oktoober 1886, Viin, Austria-Ungari Keisririik – 23. aprill 1964, Pickering, Ontario) oli Ungari juudi päritolu majandusajaloolane, majandusantropoloog, poliitökonomist, ajaloosotsioloog ja sotsiaalfilosoof. Teda tuntakse ta vastuseisu pärast traditsioonilisele majandusmõtlemisele. Polanyi raamatust "The Great Transformation" ("Suur muutus") pärineb substantivism – kultuuriline lähenemine majandusele, mille kohaselt majandus on ühiskonna ja kultuuri osa. See vaatekoht vastandus peavoolu majandusmõtlemisele, kuid osutus populaarseks antropoloogias, majandusajaloos, majandussotsioloogias ja politoloogias.

Ta on kirjutanud kaasaegse majandussüsteemi kujunemisest ja ka majandusest muistsetes ühiskondades.

Polanyi teooriatest on inspiratsiooni ammutanud majandusliku demokraatia liikumine (economic democracy movement).

Elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Polanyi sündis juudi perekonda. Polanyi sünnilinn Viin oli sel ajal Austria-Ungari impeeriumi pealinn. Karli isa Mihály Pollacsek oli raudtee-ettevõtja. Karl ja ta õed-vennad muutsid nime Polanyiks. Hoolimata isa varandusliku olukorra üles-alla kõikumisest oli Karlil korralik haridus ja ta osales Budapesti aktiivses intellektuaalses sfääris ja kunstielus. Polanyi noorem vend oli tulevane filosoof Michael Polanyi.

Budapesti Ülikoolis käies asutas Polanyi radikaalse Galilei klubi, millel oli ungari intellektuaalide mõttemaailmale oluline mõju. Sel ajal suhtles ta aktiivselt teiste väljapaistvate mõtlejatega nagu György Lukács, Oszkár Jászi ja Karl Mannheim. 1912. aastal sai Polanyi Budapesti Ülikoolist juura doktorikraadi. 1914 aitas ta kaasa Ungari Radikaalse Partei asutamisele ja tegutses selle asjaajajana.

Esimeses maailmasõjas oli Polanyi Austria-Ungari armee ratsaväeohvitser. Ta sai vene rindel haavata ja hospitaliseeriti Budapestis. Sõjajärgselt toetas Polanyi Mihály Károly vabariiklikku valitsust ja selle sotsiaaldemokraatlikku korda. Vabariigi eksistents jäi siiski lühikeseks ja kui Béla Kun 1919. aastal Károlyi valitsuse kukutas loomaks Ungari Nõukogude Vabariiki, suundus Polanyi Viini.

Viinis[muuda | redigeeri lähteteksti]

1924–1933 töötas Polanyi vanemtoimetajana ajakirja Der Österreichische Volkswirt (’Austria majandusteadlane’) juures. Ta hakkas kritiseerima majandusteadlaste austria koolkonda, mille liikmed tema arvates lõid abstraktseid mudeleid, mis jätsid tähelepanuta majanduslike protsesside orgaanilisuse ja omavahel seotuse. Polanyi ise tundis tõmmet Fabianismi (järkjärguline reformimine sotsialismini) poole ja teda huvitasid G. D. H. Cole’i kirjatööd. Samuti tärkas sel perioodil Polanyi huvi kristliku sotsialismi vastu.

Ta abiellus poola-ungari päritolu kommunistist revolutsionääri Ilona Duczynskaga.

Londonis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Polanyil paluti Der Österreichische Volkswirtist lahkuda kuna pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aasta jaanuaris ja kasvava fašismi mõjul toimunud austria parlamendi laialisaatmist ei olnud ajakirjal enam võimalik palgal hoida silmapaistvat sotsialistist mõtlejat. Polanyi suundus 1933. aastal Londonisse, kus teenis elatist ajakirjaniku ja tuutorina ning leidis omale 1936. aastal lektori koha Tööliste haridusassotsiatsioonis (Workers’ Educational Association). Ta loengute märkmed sisaldasid uurimistööd, mille põhjal ta hiljem kirjutas "The Great Transformationi". Raamatut ennast hakkas ta kirjutama 1940. aastal, mil kolis Vermonti, et asuda tööle Benningtoni Kolledžis. Raamat ilmus 1944 ja sai suure tunnustuse osaliseks. Ta kirjeldas selles Inglismaal toimunud ühiskondliku maa eraomandiks muutumise protsessi ja kaasaegse majandussüsteemi loomist 19. sajandi alguses.

USA ja Kanada[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast sõda sai Polanyi õpetamiskoha Columbia Ülikoolis (1947–1953), kuid ta abikaasa kommunistitaust muutis püsiva USA viisa saamise võimatuks. Seetõttu kolisid nad Kanadasse ja Polanyi käis sealt New Yorgis tööl. 1950ndate alguses sai Polanyi Fordi fondilt (Ford Foundation) ulatusliku grandi uurimaks muistsete impeeriumide majandussüsteeme.

Olles kirjeldanud kaasaegse majandussüsteemi tekkelugu soovis Polanyi nüüd mõista, kuidas "majandus" kaugemas minevikus eraldiseisva valdkonnana esile kerkis. Tema Columbia Ülikooli seminare kuulas mitu tuntud õpetlast ja ta mõjutas tervet põlvkonda õpetajaid. 1957. aastal ilmus loengute põhjal raamat "Trade and Markets in the Early Empires". Polanyi jätkas ka hiljem kirjutamist ja asutas ajakirja nimega Coexistence.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "The Great Transformation" (1944)
  • "Trade and Markets in the Early Empires" (1957, toimetatud raamat koos kaastöödega ka teistelt)
  • "Dahomey and the Slave Trade" (1966)
  • "Primitive, Archaic, and Modern Economics: Essays of Karl Polanyi" (1968, kogutud esseed).
  • "The Livelihood of Man (Studies in social discontinuity)" (Academic Pr; New Ed edition, November 1977)

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • McRobbie, Kenneth, ed. (1994), "Humanity, Society and Commitment: On Karl Polanyi", Black Rose Books Ltd., ISBN 1-895431-84-0
  • McRobbie, Kenneth; Polanyi-Levitt, Kari, toim. (2000), "Karl Polanyi in Vienna: The Contemporary Significance of The Great Transformation", Black Rose Books Ltd., ISBN 1-55164-142-9
  • Mendell, Marguerite; Salée, Daniel (1991), "The Legacy of Karl Polanyi: Market, State, and Society at the End of the Twentieth Century," St. Martins Press,ISBN 0-312-04783-5
  • Polanyi-Levitt, Kari, ed. (1990), "The Life and Work of Karl Polanyi: A Celebration," Black Rose Books Ltd., ISBN 0-921689-80-2
  • Stanfield, J. Ron (1986), "The Economic Thought of Karl Polanyi: Lives and Livelihood," Macmillan, ISBN 0-333-39629-4
  • Dale, Gareth (2010), "Karl Polanyi: The Limits of the Market," Polity, ISBN 978-0-7456-4072-3