Karl Ludwig Maibach
| Karl Ludwig Maibach | |
|---|---|
| Sündinud |
2. oktoober 1833 Vanamõisa |
| Surnud |
26. jaanuar 1889 Simferopol |
| Haridus | Peterburi Kunstide Akadeemia |
| Tegevusala | maalikunstnik |
| Tuntud teoseid | "Rukkilõikajad" |
Karl Ludwig Maibach (2. oktoober 1833 Vanamõisa Haljala kihelkond – 26. jaanuar 1889 Simpferopol) oli eesti maalikunstnik.
Karl Ludwig Maibach õppis Rakvere kreiskoolis ja aastatel 1853–1859 Peterburi Kunstide Akadeemias, kus teda premeeriti 1858. aastal akvarelli eest, mis kujutas Tallinna Niguliste kiriku sisevaadet, väikese hõbeaurahaga[1]. Matkas 1865 Saksamaal, Itaalias ja Šveitsis, kus õppis Genfis Alexandre Calame'i ja François Diday juures[2].
Johann Koleri eestkostmisel hakkas ta alates 1866. aastast saama iga-aastast rahalist toetust suurvürstinna Helene Pavlovna käest.[3]
Töötas Münchenis, kust sooritas reise Egiptusse ja Süüriasse. 1874. aastal pöördus tagasi Peterburi[4], kus ta 1876. aastal sai Peterburi Kunstide Akadeemiast maastikumaali kunstniku nimetuse. Alates 1875. aastast võttis Peterburis osa akadeemilistest näitustest. Maibach suri Simferopolis jaanuaris 1889, kus viibis Krimmis oma sõbra Johann Köleri ülesandel[1].
Maibachi töid ei ole palju säilinud. Säilinud on mõned Eesti maastikud Eesti Rahva Muuseumis ja varasemast loomeperioodist pärit õlimaal "Rukkilõikajad", mis asub Eesti Kunstimuuseumis[1].