Karl Litzmann

Allikas: Vikipeedia

Karl Litzmann (22. jaanuar 1850 Neu Globsow, Brandenburg28. mai 1936 Neu Globsow, Brandenburg) oli Saksamaa sõjaväelane ja poliitik, aastast 1898 jalaväekindral.

1895 nimetati Karl Litzmann ooberstiks ja ta oli ametis Berliini Sõjaakadeemia direktsiooni liikmena. 1898 sai temast kindral. Aastatel 19021905 oli Karl Litzmann Berliini Sõjaakadeemia ülem.

1905 saadeti ta vastuolude tõttu maaväe juhtkonnaga erru, kuid Esimese maailmasõja puhkedes 1914 kutsuti teenistusse tagasi. Oktoobris 1914 nimetati ta 3. jalaväediviisi ülemaks, mis paistis novembris 1914 silma kangelasliku läbimurdega Vene piiramisrõngast Poola linna Brzeziny lähistel. Łódźi juures õnnestus tema diviisil peatada Vene vägede pealetung Berliini ja Poznani suunal. Nende kangelastegude eest autasustati kindral Litzmanni ordeniga Pour le Mérite ja ta pälvis hüüdnime "Brzeziny lõvi". 1915. aastal juhatas ta 40. reservkorpust.

Aastatel 19261928 kirjutas Karl Litzmann oma kaheosalised memuaarid ja kuigi tema sõjaline karjäär oli selleks ajaks lõppenud, astus ta veel 1930 poliitikasse, asudes 80-aastasena toetama Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid (NSDAP). 1932 valiti ta NSDAP liikmena Riigipäeva saadikuks ja jäi sellele ametikohale kuni surmani. Litzmann oli vanim parlamendisaadik ja kuni Riigipäeva juhataja valimiseni juhatas istungeid just tema. 1934 nimetati ta ühtlasi Adolf Hitleri poolt kokku kutsud Preisimaa Riiginõukogu liikmeks.

Kindral Litzmann suri 1936. aastal ja talle korraldati riiklikud matused. Pärast Poola okupeerimist Saksamaa poolt nimetati Łódźi linn 11. aprillil 1940 ümber Litzmannstadt'iks ja Brzeziny linn Löwenstadt'iks (lõvilinn). 1945. aastal ennistati linnadele nende endised nimed.

Karl Litzmanni poeg Karl Siegmund Litzmann oli SA ohvitser, aastatel 19411944 Eestimaa kindralkomissar. Karl Litzmanni tütrepoeg Walter Lehweß-Litzmann oli tuntud hävituslendur ja Rüütliristi kavaler.