Karl Leinus
Karl Leinus (29. august 1889 Ähijärve, Vana-Antsla vald – 19. veebruar 1968 Tallinn) oli eesti koorijuht ja pedagoog.
Leinus sai alghariduse Kaika kihelkonnakoolis, seejärel astus Riia vaimulikku seminari. Õppis muusikat Vilniuses, 1912. aastal lõpetas laulu-muusika õpetajate kursuse Hersoni muusikakoolis. 1913–1915 õppis muusikat Moskvas ja Peterburis, 1916. aastal sooritas eksami koorijuhi kutse saamiseks keiserlikus kapellis. [1]
Aastatel 1917–1924 oli Tallinna linna XIX ja XII algkooli juhataja, 1924. aastast muusikaõpetaja Tallinna koolides. [1]
1913–1917 juhatas Leinus Tallinna karskusseltsi Valvaja koori. 1919. aastal asutas Tallinnas lastekoori "Laulu lapsed"; mida juhatas 1925. aastani. Aastatel 1919–1928 juhatas Põhjala koori ning 1929. aastast segakoori Raudam. Vabadussõjast võttis K. Leinus osa Tallinna Kooliõpetajate roodus. [1] [2] 1958. aastast kuni surmani oli Karl Leinus vanade revolutsionääride lauluansambli ühiskondlik juhendaja.[3]
Aastatel 1950–1965 oli Karl Leinus üks üldlaulupidude üldjuhte (lastekooride ja vene kooride üldjuht) ja 1962. aasta noorte laulupeo vene kooride üldjuht.[4] 1967. aasta noorte laulupeol oli ta aujuht. [5]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Muusikategelane Karl Leinus 50-aastane". Uus Eesti. 28. august 1939.
- ↑ 2,0 2,1 "Kunstitegelaste autasustamine". Sirp ja Vasar lk 3. 4. november 1955.
- ↑ Elisabeth Gross. Meelespea. Kultuur ja Elu, 1977, nr. 3, lk. 18–21.
- ↑ "I NOORTE LAULUPIDU (1962)". laulupidu.ee. Vaadatud 11.01.2021.
- ↑ "II NOORTE LAULUPIDU (1967)". laulupidu.ee. Vaadatud 10.01.2021.