Karl Gustav von Ulrich
Karl Gustav von Ulrich (rootsi Carl Gustaf Ulrich; vene Карл Густав Ульрих; 1677–10. märts 1730) oli baltisaksa päritolu kindraladjutant ja laevastiku kaptenkomandör.
Karl Gustav von Ulrich sündis Laitse, Munalaskme ja Lohu mõisniku, meeskohtunik Ewert Gustav von Ulrichi (surnud 1707) ja Agneta von Löweni pojana.[1] Tema noorem vend Jakob Heinrich von Ulrich oli Eestimaa rüütelkonna peamees (1725–1728).
Karl Gustav von Ulrich teenis kolmkümmend aastat Rootsi kuninglikus laevastikus. 1722. aastal juhtis ta Rootsi ebaõnnestunud salajast ekspeditsiooni Madagaskarile ja Aasiasse. Ulrichi juhitud fregatt "Jarramas" koos nelja sõjalaevaga pidi liituma, jakobiite toetava iirlasest poliitilisest seiklejast, bukanjeeride esindaja Caspar William Morgani (Caspar Wilhelm Morgan, Gaspar Guillaume Morgane) 30 laevalise eskaadriga, kuid ilmastiku olude tõttu jõudis Ulrich kokkulepitud kokkusaamiskoha asemel oktoobris 1722 Hispaaniasse Cádizi ja kuna Morgane pärast mõnekuulist ootamist Cádizi ei saabunud otsustas Ulrich, et aastaaeg ei ole Hea Lootuse neemest ümbersõitmiseks sobiv ja pöördus tagasi Rootsi, kus ta sõjanõukogu korraldusel arreteeriti ja ekspeditsiooni nurjamises süüdistatuna pääses vaevu hukkamisest.
1724. aastal kirjutas tema onu, Tallinna asekuberner Friedrich von Löwen (1654–1744) admiral Fjodor Apraksinile tema Vene teenistusse võtmiseks soovituskirja.[2] Vene teenistuses olles aitas ta Tallinnas viitseadmiral Daniel Jacob Wilsteril (1669–1732) planeerida Peeter I-se salajast ekspeditsiooni ümber Aafrika Madagaskari vallutamiseks, baaside rajamiseks India ookeanis ja suhete sõlmimiseks Mogulite impeeriumiga Hindustanis. Selle India ekspeditsiooni peatas Peeter-I ajutiselt sõidukõlbulike laevade puudumise tõttu ja enne oma surma 1725. aasta veebruaris jõudis keiser veel anda juhised Vitus Beringile uue ekspeditsiooni alustamiseks Kamtšatka kaudu.[3]
Karl Gustav von Ulrichile kuulus Lohu mõis.
Ta maeti Tallinnas 1730. aastal.[4]
Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]
| Karl Gustav von Ulrichi esivanemad | |||
Karl Gustav von Ulrich (1677–1730) |
Ewert Gustav von Ulrich (surnud 1707) |
Wilhelm Ulrich (u.1604–1661) |
Johann Ulrich (Ruila) (1572–1642) |
| Anna Aldus (1573–1654) | |||
| Maria von Delwig (1610–1657) |
Ewert von Delwig (Tuhala) (maetud 1616) | ||
| Juliane Ekeblad (Görtzhagen) (surnud 1639) | |||
| Agneta von Löwen |
Georg Johann von Löwen (1630–1681) |
Friedrich von Löwen (Koluvere) (1600–1669) | |
| Agneta von Maydell (Maidla) | |||
| Barbara Dorothea von Fersen (surnud 1698). |
Hermann von Fersen (Raikküla) | ||
| Margaretha von Anrep (Ingliste) (maetud 1665) | |||
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
- ↑ Дмитрий Копелев: Загадка «индийского проекта» pdf[alaline kõdulink] (Soovituskirja foto)
- ↑ "Экспедиция на Мадагаскар Петра I". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2009. Vaadatud 2. oktoobril 2011.
- ↑ Rahvusarhiiv: TLA.237.1.23:126 : Sissekanne matmise kohta Tallinna Toomkiriku kirikuraamatus (Vaatamiseks vajalik registreerimine)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Krahv Hans Wachtmeister (Diss. - Resp.): Om Sveriges Planer och Åtgärder rörande Sjöröfvarne på Madagascar 1718-1727: Academisk Afhandling (Præses: Johan Henrik Schröder), Stockholm: Elmen & Granbergs tryckeri, 1848
- Carl K. S. Sprinchorn: Madagaskar och dess sjöröfvare i Karl XII:s historia, Karolinska förbundets årsbok, 1921, lk. 241–260