Kapsasrohi

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kapsarohi)
Kapsasrohi
Must kapsasrohi Brassica nigra
Must kapsasrohi Brassica nigra
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond: Ristõielised Brassiacaceae
Perekond: Kapsasrohi Brassica

Kapsasrohi (Brassica L.) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Kapsasrohu perekonda kuulub üle 30 metsiku liigi ja hübriidi, lisaks hulgaliselt kultuurliike ja -hübriide, sealhulgas kapsas, kaalikas ja naeris.

Kapsasrohi kasvab looduslikult Lääne-Euroopas, Vahemeremaadel ja Aasia parasvöötmes. Lisaks kultuurliikidele, mida kasvatatakse üle maailma, on perekonnas ka umbrohtusid, eriti Ameerikas ja Austraalias.

Enamik kapsasrohtusid on ühe- ja kaheaastased taimed, aga leidub ka kääbuspõõsaid.

Kapsasrohu õitel on 4 kroonlehte ja 4 tupplehte. Tupplehed on rõhtsad või püstised. Kroonlehed on äraspidimunajad, kollased või valged, vahel lillakate leheroodudega. Õite sisemuses paiknevad tolmukate alusel neerukujulised nektarinäärmed. Emakakael on lühike. Emakasuue on suur, lame ja enam-vähem kahe hõlmaga.

Kapsasrohu vili on kõdrake, mis on sirge ning koonuse- või naasklikujulise otsaga. Kõik kõdrakesed ei sisalda seemneid, osa on tühjad. Kõdrakese poolmed on selgete kesksoontega ja ebaselgete külgsoontega. Paksud lainelised vaheseinad koosnevad kattekoest. Seemned on kerajad või munajad ja paiknevad ühes reas. Idujuur asub idulehtede vahele moodustunud õnaruses.

Toit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kapsasrohtusid kasvatatakse toiduks. Eri liikidel kasutatakse toiduks eri tsimeosi. Süüakse juurt (naeris ja kaalikas), vart (nuikapsas), lehti (kapsas), õisikuid (lillkapsas, brokoli ja rooskapsas) ning seemneid (sinep ja raps).

Kapsasrohud on suure toiteväärtusega. Nad sisaldavad palju C-vitamiini, kiudaineid ja muid toitaineid, muuhulgas vähivastaseid aineid. Keetmine vähendab toitainete sisalgust kapsasrohtudes, aga aurutamine, mikrolaineahjus kuumutamine ja vokkimine ei põhjusta olulist kadu.

Kapsasrohtude kõik osad on üldiselt söödavad ja sellepärast on kapsasrohtudel väga palju looduslikke vaenlasi.

Geneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna kapsasrohtude hulka kuulub nii palju kultuurtaimi, on tema liikide geenide uurimine aastakümneid oluline olnud.

Juba 1935 avastas Korea botaanik Woo Jang-choon asjaolu, mida nimetatakse tema järgi U kolmnurgaks. (Korea riiki ei olnud sel ajal veel olemas, see oli Jaapani okupeeritud ja sellepärast sai Woo tuntuks jaapanipärase nimekujuga U.) Woo avastas kuue kapsasrohuliigi vahel huvitava seose. Nimelt on kolm liiki (etioopia sinep, sarepta sinep ja kaalikas) tekkinud kolme teise liigi (kapsas, must kapsasrohi ja põld-kapsasrohi) hübridiseerumisel. Etioopia sinep on kapsa ja musta kapsasrohu hübriid, sarepta sinep on musta ja põld-kapsasrohu hübriid ning kaalikas on põld-kapsasrohu ja kapsa hübriid.

2009 teatas Austraalia, Hiina ja Hollandi teadlaste ühisettevõte Bayer Cropscience, et nad on järjestanud kogu kaalika genoomi.

Eesti liike[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hübriide, liike ja liigisiseseid taksoneid[muuda | redigeeri lähteteksti]