Kaltsedon

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Kaltsedoni erimid. Lisainfot artikli arutelust
Kaltsedon
Kaltsedon.jpg
Omadused
Keemiline valem SiO2
Mineraaliklass karkass-silikaadid
Molekulmass 60,08
Värvus hall, sinine, valge, roosa, roheline, pruun, kollane, oranž, hallikasmust
Tihedus (g/cm³) 2,57–2,64
Kõvadus 6,5–7
Lõhenevus puudub
Süngoonia trigonaalne
Punktigrupp trigonaalne trapetsoeedriline
Kriips valge
Kaksistumine esineb
Murdepind karpjas
Läige klaasi, rasva
Kristallooptilised omadused
Optiline telg üheteljeline
Optiline märk positiivne
Kaksikmurdumine 0,005–0,009
Reljeef madal
Pleokroism puudub
Interferentsvärvused esimest järku valge ja hall
nω 1,53–1,544
nε 1,53–1,553

Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat.

Et kaltsedon on kvartsi erim, peetakse teda traditsiooniliselt mineraaliks, ehkki võimalik oleks ka kaltsedoni arvamine kivimite hulka, sest ta on mineraaliagregaat nagu kivimid üldse.

Minevikus arvati, et kaltsedon on kristallilise kvartsi kiuline varieteet. Alles 1990. aastatel selgus, et kaltsedon sisaldab ka kvartsi monokliinset varieteeti, mida nimetatakse moganiidiks. See moodustab kaltsedonist 5% – 20%. Rahvusvaheline Mineraloogiaassotsiatsioon on tänapäeval moganiidi olemasolu ametlikult tunnistanud.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaltsedoni keemiline valem on SiO2. Molekulmass on 60.

Kaltsedon kuulub karkass-silikaatide hulka. Tema tihedus on 2570–2640 kg/m³, kõvadus Mohsi skaalal 6,5–7. Süngoonia on trigonaalne, punktigrupp trigonaalne trapetsoeedriline. Kaksistumine esineb, lõhenevus puudub. Läige on klaasjas või rasvjas, vahel ka muusugune. Murdepind on karpjas, kriips ehk mineraalipuru valge.

Optilisi telgi on üks, optiline märk on positiivne. Reljeef on madal. Pleokroism puudub.

Kaltsedoni erimid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kaltsedoni erimid

Kaltsedon võib olla värvunud väga mitmesugustes värvitoonides.

Kaltsedoni erimitel on palju nimesid: oonüks, serdoolik, plasma, karneool, sardoonüks, ahhaat, jaspis jne. Nimerohkus tuleneb sellest, et kaltsedon on poolvääriskivi, mistõttu iga välimuse või värvuse muutus tähendab kohe uut nime.

Valdavalt kaltsedonist koosnevad kivimid on ränikivi ja tulekivi, mida on kaltsedonist tihti raske eristada. Üldreeglina peaks kaltsedon olema neist puhtama koostisega.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vahemeremaades kasutati kaltsedoni juba pronksiajal. Näiteks Kreetal asuva Knossose palee väljakaevamisel leiti umbes aastast 1800 eKr pärinevad kaltsedonpitserid. Läbi aegade on kaltsedoni kasutatud pitserite valmistamiseks, sest kuum vaha ei hakka sellele külge.

Piiblis kandis Moosese vend ülempreester Aaron kohtu-rinnakilpi, millel oli 12 erinevat vääris- ja poolvääriskivi, osa neist kaltsedoni erimid. Nii Piibel.net kui Soome Piibliseltsi välja antud piibel nimetavad kolme kaltsedoni erimit: teises reas jaspist, kolmandas ahhaati ja neljandas karneooli, ehkki teiste kivide osas tekst lahkneb [1][2]. Ingliskeelsed tõlked sisaldavad sageli krüsopraasi ja sardoonüksit. Piibli järgi märgib igaüks neist vääriskividest isesugust Iisraeli suguharu, kuid missugust suguharu mingi kivi tähistab, pole öeldud.

Kesk-Aasia kaubateedel (Siiditeel) on leitud mitmesugusest kaltsedonist, eriti karneoolist intaljosid (graveeritud kujutisega vääriskive) ja helmeid, mis näitavad tugevat Kreeka–Rooma mõju.

Kaltsedon on nime saanud Traakias Bosporuse Väike-Aasia rannikul asuva Kalchedoni ehk Chalkedoni linna järgi, mis oli antiikajal oma strateegilise asendi tõttu tähtis kaubakeskus. Tänapäeval on see linn İstanbuli territooriumil.

Lahustuvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaltsedon lahustub vees paremini kui kvarts, kuigi keemiliselt on need ained identsed. Põhjuseks on oletatud, et kaltsedon on väga peeneteralise struktuuriga, mistõttu tal on väga suur pindala ja ruumala suhe. Suure lahustuvuse põhjuseks on nimetatud ka moganiidisisaldust.

Temperatuur Kvartsi lahustuvus (mg/l) Kaltsedoni lahustuvus (mg/l)
0,01 °C 0,68 1,34
25 °C 2,64 4,92
50 °C 6,95 12,35
75 °C 14,21 24,23
100 °C 24,59 40,44

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Piibel.net. 2. Mo 28:17–21
  2. Vana ja Uus Testament. Soome Piibliselts 1991. 1968. aasta tõlge. 2. Mo 28:17–21