Kalle Muuli

Allikas: Vikipeedia
Kalle Muuli, 2015
Kalle Muuli raamatu "Raha on vaba" esitlusel Solarise keskuse Apollos 4. oktoobril 2021

Kalle Muuli (sündinud 10. jaanuaril 1958 Tapal) on eesti ajakirjanik ja luuletaja. Ta oli XIII Riigikogu liige 9. aprillist 2015 kuni 12. juunini 2017.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Kalle Muuli lõpetas 1976. aastal Puurmani Keskkooli. Aastatel 1976–1977 õppis ta Eesti Põllumajandusakadeemias veterinaariat. Aastatel 1981–1988 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kuid ülikool jäi lõpetamata.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on töötanud puusepana, ajakirjade Pioneer ning Kultuur ja Elu toimetajana. Aastatel 19891993 oli ta Postimehe reporter, aastatel 1994–1995 ajalehe Rahva Hääl peatoimetaja asetäitja ning 19952000 Eesti Päevalehe peatoimetaja. Seejärel töötas ta 11 aastat taas Postimehes mitmes ametis: uudistetoimetuse juhatajana, arvamustoimetuse juhatajana, peatoimetaja asetäitjana ja päevatoimetajana.

Augustist 2012 suveni 2015 oli ta Õpetajate Lehe peatoimetaja. Septembrist 2017 töötab Muuli keskkonnaministri nõunikuna. [1]

Kalle Muuli on teinud Kuku Raadios saadet "Keskpäevatund" ja Raadio 2-s saadet "Olukorrast riigis". 2014. aasta lõpust kuni 4. septembrini 2016 tegi ta koos Anvar Samostiga Raadio Kukus saadet "Muuli ja Samost".

Poliitikutee[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1984–1989 kuulus Kalle Muuli NLKP-sse. Seejärel oli ta Eesti Kongressi liige.

27. novembril 2014 teatas Kalle Muuli telekanali TV3 vestlussaates "Kolmeraudne", et suundub poliitikasse ja kandideerib 2015. aasta Riigikogu valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas. Erakonda astuda Muuli esialgu ei kavatsenud.[2] Samuti otsustas ta kuni valimistulemuste selgumiseni jätkata tööd Õpetajate Lehe peatoimetajana, kuid loobus saate "Olukorrast riigis" juhtimisest.[3] Ta sai Tartu linnas 1196 häält, kuid valituks ei osutunud.[4][5] Küll aga sai ta Riigikogu liikmeks Margus Tsahkna[6] asendusliikmena. 10. aprillil 2015 astus ta IRL-i liikmeks.[7]

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosad) 319 häält ning ei osutunud valituks.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on avaldanud luulekogud "Sajus" (1986) ja "Klaasi tumeduses" (1991) ning ajalooraamatud "Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994" (2012) ja "Vabariigi sünnimärgid: varjatud murdehetki Eesti poliitikas 1987–2007" (2013). Aastal 2014 ilmus raamat Reformierakonna ajaloost ("Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani"). Novembris 2017 ilmus Helen Sulega kahasse kirjutatud Kaia Kanepi elulooraamat "Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel".[8]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
'
Eesti Päevalehe peatoimetaja
19952000
Järgnev
Hanno Tomberg