Kalju Suur

Allikas: Vikipeedia
Kalju Suur Balti Raamatumessil 2010

Kalju-Hillar Suur (18. veebruar 1928 Tallinn – 13. november 2013) oli eesti fotograaf. Ta oli Tallinna Fotoklubi ja fotogrupi Stodom (1964) asutajaliige.

Lapsepõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta sündis vallaslapsena ning ema kehva tervise tõttu kasvas alates 1931. aastast Palivere, Muraste ja Riisipere lastekodudes. Kalju Suure ristiisa oli Viktor Oksvort, laulu „Jää vabaks, Eesti meri“ autor.

Õpingud ja töö[muuda | redigeeri lähteteksti]

1943. aastal alustas Kalju Suur õpinguid Ravila Aiandus-Põllutöö Koolis, kuid Teise maailmasõja keerises see kool likvideeriti. Aastal 1946 lõpetas Kalju Suur Tallinna 1. Õhtukeskkooli, 1947. aastal Tallinna Raudteetööstuskooli lukksepp-mehhaanikuna ning asus tööle Tallinn-Väikse Veduridepoo lukksepana. Järgnes teenistus Nõukogude Armees. Pärast seda, alates 1954. aastast töötas Kalju Suur trikotaaživabrikus Marat mehaanikuna, aastast 1978 sealsamas fotograafina. Alates aastast 1981 oli Kalju Suur kultuurilehe Sirp ja Vasar fotoreporter. Ta jätkas samas ametis mittekoosseisulisena pärast pensionile jäämist veebruaris 1988. aastal kuni haigestumiseni 1994. Hiljem on Kalju Suur tegutsenud vabakutselise fotograafina ja kirjastajana (asutas 1995. aastal oma raamatute välja andmiseks kirjastuse Suurkalju)

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

" Esimene akt NL ajakirjanduses ", Kalju Suur
" Voldemar Panso puhkuse viimasel päeval (1968)", Kalju Suur
"Tippija", Kalju Suur

Fotograafiaga tegeles Kalju Suur alates 1956. aastast. Kalju Suure ulatuslik fotolooming on lisaks näitustele ja perioodikale avaldatud ka autori koostatud fotoalbumites. Peeter Toominga sõnul on Suur ise leidnud, et tema albumeid tuleb võtta nagu “järjejuttu”, kus fotod ei jää igaüks omaette, vaid iga foto on ikka seotud järgneva või eelnevaga. “Fotod liituvad üksteisega nagu katkematu jutustus, nagu lõppematu pildivoog ...”[1] Ta on avaldanud ajakirjanduses ka artikleid.

Lisaks sotsiaalsetele stseenidele ja aktidele eristuvad Kalju Suure loomingus omaette suure teemakogumina portreed kultuuritegelastest, kelle hulgas on Jüri Arrak, Els Himma, Neeme Järvi, Fred Jüssi, Tõnu Kaljuste, Andrus Kivirähk, Eri Klas, Arvo Kukumägi, Neeme Kuningas, Kalle Kurg, Leonhard Lapin, Endel Lippus, Andres Mustonen, Kaljo Põllu, Arvo Pärt, Tiit Pääsuke, Rein Raud, Leo Rohlin, Veljo Tormis, Arbo Valdma, Ülo Vilimaa, Aarne Üksküla jpt. Kalju Suur on pildistanud hulgaliselt ka poliitikategelasi. Ta on teinud palju pilte laulvast revolutsioonist. Sel teemal on olnud näitusi Riias, Vilniuses, Schwerinis, Brandenburgis, Pariisis ja Jyväskyläs ning mitmel korral Tallinnas. Kalju Suur on osalenud rohkem kui 150 rahvusvahelisel näitusel, tal on olnud 164 isiknäitust 16 [2] riigis: Eestis, Austraalias, Kanadas, Prantsusmaal, Poolas, Soomes, Ungaris, Venemaal, Lätis, Leedus, Kasahstanis, Belgias ja mujal.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1978 Rahvusvahelise Fotokunsti Föderatsiooni kunstniku tiitel (AFIAP)
  • 1987 ajakirja Ogonjok (Moskva) preemia laureaat (Kalju Suur on muuseas kõige rohkem oma töödega esinenud eestlane ajakirjas Krokodil ja ajalehes Literaturnaja Gazeta [3])
  • 1999 Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia
  • 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk
  • 2007 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kalju Suur oli abielus Nelliga (sündinud Jämsa), neil sündisid poeg ja tütar[4].

Kalju Suure esimene fotoaparaat oli 1950. aastal õhtukooli klassikaaslase Ants Ernesaksa käest saadud FED[5]. Isikliku aparaadi ostis Suur 1952. aastal sõjaväes[6].

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • „28 fotot“ Kalju Suur (1972)
  • „Aknad“ (Pildistas K. Suur ; tekstistas A. Siig) (1972)
  • „Fotomosaiik“ (1978)
  • „Päevapildid“ (1988)
  • „Seinast seina“ 1995)
  • „Silmast silma“ I (1995)
  • „Palgest palgesse“ I (1996)
  • „Suur päevapildi raamat: lugusid elust ja endast“ (1996)
  • „Häbematult ilusad naised“ (1997, 2001, 2004
  • „Kalju killud“ (1998)
  • „Silmast silma“ II (1998)
  • „Kalju lihvitud killud“ (1999)
  • „Palgest palgesse“ II (1999)
  • „Noppeid kultuurikihist“ (2001)
  • „Veel noppeid kultuurikihist“ I (2001)
  • „Natuke nalja“ (2003)
  • „Tere, Eesti!“ (2003)
  • „Veel noppeid kultuurikihist II (2004)
  • „Järelnoppeid kultuurikihist“ [eessõna: Peeter Tooming] (2005)
  • „Järelhüppeid... kultuurikihist“ 1 (2006)
  • „Katmata kaunitarid“ (2006)
  • „Järelhüppeid... kultuurikihist“ 2 (2007)
  • „Lõbusad momendid“ (2007 ja 2008)
  • „Lõbusad momendid“ 2 (2008)
  • „Lõbusad momendid“ 3 (2008)
  • „Lõbusad momendid“ 4 (2009)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Maestro – Manfred Vainokivi portreefilm Kalju Suurest (2009)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Peeter Tooming. "Päevapiltniku kogutud teosed" [1] – Eesti Ekspress 13.09.1996
  2. Andmed 2010. aasta aprillist, Kalju Suurelt endalt.
  3. Suur, Kalju. "Veel noppeid kultuurikihist." Tallinn 2001, Nummerdamata leheküljed.
  4. Kes on kes? Eesti 2000. ISBN 9985607899
  5. Suur, Kalju. "Veel noppeid kultuurikihist." Tallinn 2001, Järelsõna. Nummerdamata leheküljed. (Raamatus „Suur päevapildi raamat“ on sama klassikaaslase eesnimeks märgitud Ott)
  6. Suur, Kalju. "Suur päevapildi raamat. Lugusid elust ja endast." Tallinn 1996, lk 159.