Kaljo Rägo

Allikas: Vikipeedia

Kaljo Rägo (26. november 1921 Tartu15. märts 1985 Tartu) oli eesti arstiteadlane, terapeut ja kardioloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaljo Rägo oli Gerhard ja Natalie Rägo poeg, Lembit Rägo isa.[1]

Lõpetas 1941 Tartu 1. Keskkooli ja 1949 TÜ arstiteaduskonna. Oli 1949–52 Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi (EKMI) aspirant, 1952–53 Tartus Vabariikliku Struumatõrje Dispanseri osakonnajuhataja, 1953–55 laborijuhataja, 1955–67 TÜ sisehaiguste propedeutika kateedri assistent, 1967–71 EKMI kardioloogiasektori juhataja, 1971–85 Tartu Kliinilise Haigla kardioloog. Organiseeris 1958 Tartu Vabariiklikus Kliinilises Haiglas kardioloogiakabineti. Konstrueerinud rea originaalseid diagnoosimisaparaate, sh arendanud välja sternokostaalse vibrokardiograafia (1960–62).[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: kliiniline füsioloogia, funktsionaalne kardioloogiline diagnostika. Üle 25 teadustrükise.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Об особенностях электрокардиограммы у больных зобом. // Проб. эндокринол. гормонотерап. 4 (1958) 3
  • Применение вибрографии к исследованию кардиокинетических явлении. // TÜ Toim 112 (1961)
  • Südame mehhaanilise süstoli vältuse määramise diagnostilisest tähtsusest (kaasautor R. Ridala). // TÜ Toim 134 (1963)
  • Vibrograafia rakendamine kardiokineetiliste nähtuste uurimisel. // TÜ Toim 141 (1963)
  • Sternokostaalse vibrokardiogrammi muutustest mitraalsuistiku stenoosiga haigeil (kaasautor R. Ridala). // TÜ Toim 143 (1963).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.