Kaljo Käärik
Kaljo Käärik (14. märts 1917 Pärnu – 14. märts 2008 Stockholm) oli eesti keemik ja metallurgiateadlane.
Ta lõpetas 1935. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi ja 1944. aastal anorgaanilise keemia ja värviliste metallide metallurgia alal cum laude Tallinna Tehnikaülikooli, saades magistrikraadi. Ta oli EÜS Põhjala liige.
Ta on töötanud keemiaõppejõuna Tallinna Tehnikaülikoolis. Sügisel 1944 põgenes ta Saksamaale, 1945. aastal siirdus Saksamaalt Rootsi.
1951. aastal sai ta Stockholmi Kuninglikust Tehnikaülikoolist (rootsi keeles Kungliga Tekniska högskolan) tehnikalitsentsiaadi kraadi, tema litsentsiaaditöö oli uraani analüüsi probleemidest.
Aastatel 1951–1984 oli ta Sandvik AB kõvasulamitehases keemiaosakonna ja labori juhatajana. Ta on viibinud firma ülesandel uurimistööl Suurbritannias, Prantsusmaal, Austraalias, Lõuna-Aafrikas ja USA-s. Ta on projekteerinud tehaseid Prantsusmaal Grenoble'is ja Austraalias. Tema nimel on mitu patenti uraani ja vanaadiumi tootmiseks ja üks patent mäepuuride alalt. Aastast 1982 oli ta mitme firma konsultant metallurgia alal.
Kaljo Käärik suri 14. märtsil 2008 Stockholmis ja ta maeti Stockholmi Metsakalmistule.
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli Balti Humanistliku Ühingu asutajaid ja esimees, hiljem auliige; ta tegutses juhtivalt Eesti Rahvusfondis, Eesti Rahvusnõukogus, oli Rootsi Liberaalse Rahvapartei liige. Lisaks oli ta Eesti Keemia Seltsi auliige, Eesti Teaduslik Selts Rootsis liige, Balti Arhiivi juhatuse aseesimees. Ta oli Juhan Aaviku Seltsi ja fondi auliige, olles aastaid korrastanud selle muusikamehe suurt arhiivi.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli riigiametnik Theodor Käärik. Ta oli aastast 1950 abielus botaaniku ja metsateadlase Aino Käärikuga (neiuna Mathiesen), tema äi oli metsateadlane Andres Mathiesen. Nende poeg Andres Käärik oli Rootsi poliitik ja eesti aktivist Rootsis, tütar Aili-Reet Käärik on metsateadlane.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kes on kes? Kes on kus? Kaugete maade eestlased. Lühielulood. Vello Lään. Olion 2011.