Kalevlaste Maleva
| Kalevlaste Maleva | |
|---|---|
 Kalevlaste Maleva pealikud Vabadussõja alguses õppustel. Vasakult esimene 2. roodu ülem lipnik Otto Tief, vasakult kolmas maleva pealik lipnik Leopold Tõnson (detsember 1918) | |
| Tegev | 1918–1940 |
| Riik |
 Eesti Vabariik |
| Kuuluvus |
Eesti Rahvavägi Eesti Kaitsevägi Eesti sõjavägi |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | pataljon |
| Tähtpäevad | 20. detsember 1918 |
| Lahingud |
Eesti Vabadussõda: Viru rinne Lõunarinne Landeswehri sõda |
Kalevlaste Malev (algupärases kirjaviisis Kalevlaste Maleva) oli Tallinna spordiseltsi Kalev liikmetest moodustatud pataljon[1] Eesti Vabadussõjas. Üksus formeeriti 20. detsembril 1918 Vabadussõja alguspäevil.
Pataljoni asutajaiks oli grupp Tallinna spordiseltsi Kalev liikmeid. Kalevlaste Maleva pataljon osales Vabadussõjas 38 lahingus nii Viru rindel, lõunarindel, kui ka Landeswehri sõjas. Vabadussõjas juhtisid väeosa lipnik Leopold Tõnson ja lipnik Otto Tief.
Maleva asutamiskoosolek toimus Tallinna spordiselts Kalev esimehe Leopold Tõnsoni eestvedamisel 16. detsembril 1918 Tallinnas Estonia teatrimajas[2].
Juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Vabadussõjas (1918-1920)[muuda | muuda lähteteksti]
- Lipnik Leopold Tõnson, Kalevlaste Maleva ülem (20. detsember 1918 – 11. detsember 1919)
- Lipnik Otto Tief, Kalevlaste Maleva ülema ajutine kt., (30. jaanuar 1919 – 5. mai[viide?] 1919)
Eesti Vabariigis (1920-1940)[muuda | muuda lähteteksti]
- Alampolkovnik Oskar Luiga (28. jaanuar 1920 – 15. jaanuar 1921)
- alamkapten Otto Tief, Kalevi Maleva polgu ülema abi, 1920
- Alampolkovnik Friedrich-Karl Pinka (16. jaanuar 1921 – 13. maini 1925)
- Kapten Anders Linquist kt.
- Karl-Eduard Preisberg[küsitav] (14. mai 1925 – 30. september 1928)
- Kolonel Jakob Vende (1. oktoober 1928 – 30. märts 1934)
- Major Johannes Uuskam (1934–1936)
- Kolonelleitnant Olav Mullas (1936–1937)
- Kolonel Vassili Külaots (1937–1940)
Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]
Kalewi Malewa kalewlased osalesid 27. ja 30. detsembriil dessantoperatsioonidest Loksa ja Tsitri randades ja 2. jaanuaril 1919. aastal läks maleva pealik Tõnsoni juhatusel Tallinnast eesliinil olevatele mägedele appi. Esimene lahing löödi 7. jaanuaril Kimsalu kiriku lähedal[3]. 19. jaanuaril jõudsid kalevlased Narva.
Kalevlaste malev muudeti 1921. aasta algul Kalevi maleva pataljoniks ja sama aasta 1. oktoobril Kalevi pataljoniks. Kalevlased asusid 1921. aasta juunini Valgas, kust nad suunati Tallinna, täpsemalt Kopli Vene-Balti asumi piirkonda.
1922. aasta suvel formeeriti Tallinna Vahipataljonist, Scoutspataljonist ja Kalevi Pataljonist alampolkovnik Jakob Vende juhtimisel, 10. jalaväepolk. 1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel. 10. jalaväerügemendi likvideerimisel 1. oktoobril 1928. aastal formeeriti 10. jalaväerügemendi pataljonidest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt:
- Kalevi pataljonist – Kalevi üksik jalaväepataljon,
- Scoutspataljonist – Scouts üksik jalaväepataljon,
- III pataljonist – 10. üksik jalaväepataljon.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 antud Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadluse §-le 31 oli Igas üksikus jalaväe pataljonis: staap, kolm kompaniid, side-rühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Igasse kompaniisse kuulus on kolm laskur- ja üks raskekuulipildurrühm. Väeosa asus kuni 1940. aastani praegusest Sepa tänavast ida pool Maleva põigu piirkonnas.[4]
Juunipöörde järel 1940. aasta juunis saadeti väeosa laiali. Kalevi pataljon taastati 18. märtsil 1992 Kalevi Üksik-jalaväepataljonina.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://amphora1.carlsman.com/prosopos/index.aspx?type=2&id=6464&from=4&back=14998[alaline kõdulink]
- ↑ http://www.eestikalev.ee/?mid=119
- ↑ Kalewi pataljon 15-aastane., Postimees (1886-1944), nr. 298, 20 detsember 1933
- ↑ http://www.postimees.ee/090606/esileht/siseuudised/tallinn/205003_1.php[alaline kõdulink]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]
- Karl Vilta, Kalevlastega läbi Vabadussõja // Vabadussõja lood, veebruar 1937, nr 5, lk 139-141.
- Johannes Aro, Kalevlaste Malev Vabadussõjas // Sõdur, 1938, nr 50-52, lk 1280-1283.
Uurimused ja ülevaated[muuda | muuda lähteteksti]
- Jüri Andreller, Eduard Laaman, Johannes Poopuu. "Soomusrongide diviis Vabadussõjas. 1. osa, Punaväe sissetungimine ja väljatõrjumine. 2. osa, Võitlused piiridel.” Tallinn: Grenader, 2009. (I trükk: 1. osa 1923, 2. osa 1929)
- "Eesti Vabadussõda 1918–1920". I osa. Tallinn: Mats, 1996. (I trükk 1937)
- "Eesti Vabadussõda 1918–1920". II osa. Tallinn: Mats, 1997. (I trükk 1939)
- Indrek Paavle, "Õiguse ja omariikluse eest: Otto Tief (1889–1976)". Eluloosari: "Eesti riigijuhid 1918–1940/1944", Tartu: Rahvusarhiiv, 2014.
- Otto Tief, "Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat 1918-1919". Tallinn: Grenader, 2015.
Audiovisuaalsed allikad[muuda | muuda lähteteksti]
Videod[muuda | muuda lähteteksti]
- Kalev 100: III osa (ERR 2001)