Kalev Jaik

Allikas: Vikipeedia
Emblem-important.svg Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.
Unbalanced scales.svg Artikli neutraalsus on vaidlustatud!
Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust.
Kalev Jaik

Kalev Jaik (sündinud 7. septembril[viide?] 1942 Tartus[viide?]) on iseõppijast mõtleja, kes on avaldanud raamatuid muu hulgas majandusteooriast ja teist liiki igiliikuritest. Teadusajakirjades teda tsiteeritud ei ole. Jaik toob põhjenduseks, et majandusteadlasi ei ole veel olemas, kuna keegi pole varem majandust teaduslikule alusele viia üritanud.[1]

Jaik nimetab muuseas teaduslikku maailmatunnetust inimese maailmatunnetuse kõige kõrgemaks arenguastmeks[2]. Samas leiab ta, et Adam Smithist ja Karl Marxist alates[3] on kaasaegne majandusteadus ning selle naaberteadused muutunud pseudoteadusteks: "...on olemas terved pseudoteadused ja pseudoteaduste süsteemid, mis peaaegu ainult valedest ja pettustest koosnevadki. Sellised pseudoteadused on näiteks tänapäevased majandusteadus ja politoloogia..."[4]

Sisukord

[redigeeri] Elukäik

[redigeeri] Kujunemine

Kalev Jaik sündis 1942. aastal. Nagu nähtub tema autobiograafiast, veetis ta lapsepõlve vaestes oludes stalinlikus ENSVs. Koolis on ta käinud 7 klassi. Nõukogude korraga olevat tal olnud keerulised suhted, nt. 1961 kuni 1986 olevat ta olnud KGB huviorbiidis ja tema suhtes rakendatud ka psühhiaatrilist sundravi. Jaik meenutab:

“ Selle meetodi raamidesse kuulus näiteks see, et mind isoleeriti vägivaldselt ja korduvalt ühiskonnast alates aastast 1961, ning suleti psühhiaatrilistesse vanglatesse ning mõnitati ja piinati seal julmalt. Samuti kuulusid selle meetodi raamidesse sellised nähtused, et mulle kui vaimuhaigeks tunnistatud isikule, kuigi ma tegelikult vaimuhaige ei olnud, keelduti andmast passi aastatel 1964 kuni 1969, et mulle keelduti andmast liiklusvahendi juhiluba ja kraanajuhi luba, et mul keelati lahkuda oma elukohast, et mul oli keelatud abielluda ja kasutada perekonnanõuanda teenuseid, et mulle keelduti andmast arstiabi minu selgroovigastuse korral, et mind ei edutatud 1969. aastal laopidaja abiks, vastupidiselt laopidaja soovitustele, et mind käidi minu töökohtades ja igal pool mujal blameerimas ja sealseid ülemusi ja inimesi üldse minu kui kahtlase tüübi ja “hullu” eest hoiatamas jne. Seetõttu olid näiteks ka kõik koolid ja mingi muu väljaõppe saamine minu ees tegelikult suletud. Isegi päris ametikku õigust kusagil töökohas töötamiseks mul kui vaimuaigeks tunnistatud isikul ei olnud, ning töötaminegi käis mul pooleldi illegaalselt ja neid asjaolusid varjates.[5] ”

Nagu Jaik meenutab, diagnoosisid Jüri Saarma ja teised psühhiaatrid tal 1961. aastal paranoidse skisofreenia[6]. Veel 1961. aasta sügisest kuni 1963. a kevadeni jälitas Jaiki KGB ja üritas korduvalt vahistada, kuid Jaigil õnnestus mitmel korral läbi akna ja üle katuse põgeneda. Jaik varjas end siis Võrumaal ja Venemaal.

“ Muide, üritas see Gestapo mind alates sügisest 1961 kuni kevadeni 1963 veel korduvalt niimoodi inimröövi korras ebaseaduslikult arreteerida, nagu see oli toimunud esimene kord 22.aprillil 1961, kuid siis olin ma juba ette valmistatud, ning mul õnnestus mitmel korral läbi akna ja üle katuse haarangu tegijate eest põgeneda. Varjasin ennast siis KGB eest paljude kuude jooksul nii Võrumaal Urvastres kui ka mitmel pool Venemaal, enne kui julgesin jälle koju tagasi tulla. 1962. aasta novembris, kui olin ennast Venemaal üle poole aasta varjanud, arvasin naiivselt, et küllab selle nii pikka aja jooksul on KGB maha rahunenud ja loobunud minu jälitamisest, ja tulin koju tagasi. Kuid nagu ma koju jõudsin, sattusin ma kodus kohe KGB lõksu, sest minu jälitaja KGB ohvitser koos ühe noore nolgiga juba ootasid mind seal. Seekord mul vedas, ning nad mind ei arreteerinud, vaid hoopis soovitasid mul tööle minna ja oma lollused maha jätta. [7] ”

[redigeeri] Varandus

Vaatamata neile tingimustele korjas ta aastakümnete jooksul uskumatu kokkuhoiu ja ohvritega raha hoiukassa arvele, eeldades, et pangahoiused on tagatud tehaste sisseseade ja muude reaalsete varadega. Nii lootis ta saada "kapitalistiks" ehk investoriks. Ka pärast oma hoiuste kaotamist inflatsiooni tagajärjel on Jaik 1990. aastail järjekindlalt investeerinud kogu oma raha aktsiatesse.

“ Peale selle, kui Eesti Vabariigi kolm esimest aktsaseltsi olid minult ära röövinud viimased terve eluaja jooksul kogutud varanduse riismed, jätkasin ma lausa idioodi järjekindlusega uute aktsiaseltside aktsiate ostmist, pannes selleks mängu kaugelt suurema osa oma närusest sissetulekust. Terve oma eluaja olen püüdnud maksku mis maksab järjest rikamaks ja kapitalistiks saada ning selleks rikkust aina kogunud, juba alates nendest aegadest 1960. aastate alguses, kui keegi teine meie ühiskonnas ei näinud mingisugusest kapitalismile üleminekust üldse veel undki. Nõukogude ajal kogutud tohutu suur rikkus ja kapital rööviti küll minult käest ära ja tehti mind puupaljaks nii öelda kerjuseks, kuid mina jätkasin rikkuse ja oma arvates ka kapitali kogumist ka stabiliseerunud Eesti Vabariigis peale 1993. aastat. Kuna ainukene vähegi reaalsem võimalus kapitali soetamiseks ja kogumiseks on ettevõtete aktsiate omandamine või ostmine, siis seda ma ka tegin. Kasvõi nälgisin, kandsin seljas räbalaid ja külmetasin kütmata toas, kuid aktsiaid ostsin ikkagi ja sageli kogu oma raha eest. ”

[viide?]

[redigeeri] Ettevalmistused TK Vasar erastamiseks

Jaik kirjutab:[8]

“ Kogu minu säästud olid mõeldud tööstuse või sellest osa erastamise jaoks. Pidasin silmas kõigepealt seda tehast tootmiskoondisest "Vasar", kus ma ise töötasin, ja valmistasin seda salaja omale erastamise jaoks ette aastakümneid. Näiteks töötasin ma metallilõikajana ja hoidsin selle tehase omale erastamise jaoks kokku viimase 8 aastaga 60 tonni terasplekki kinnistes plekkipakkides. See plekk asus küll tehase laos, kuid oli juba ammu toodangu kulunornidena lao arvelt maha kantud, ja oli justnagu poolenisti minu isiklik vara ehk ametlikult mitte eksisteeriv vara.


Muide, mina töötasin korralikult, ennastsalgavalt ja kogu aeg peremehetundega, mistõttu mind oli isegi tunnistatud kommunistliku töö eesrindlaseks ja ka selline rinnamärk antud. Mind aga süüdistati selles, et ma seda tehast altpoolt juhtida üritan, ja topin oma nina sellistesse asjadesse, millised ei ole ühe töölise nina koht. Pärast muidugi, kui perestroikaks läks, riisuti minult kogu minu kokkuhoitud plekk 60 tonni ja müüdi musta turu peal ja Rootsis dollarite eest maha, kui ka mind ennast löödi koos teiste töölistega sealt koerapiitsaga kommunistidest kontorirottide poolt välja, ehk kogu saagi võtsid endale kommunistid, kes siis muutusid üleöö "ärimeesteks" ja "sinimistvalgeteks", vahetades maske.

 ”

[redigeeri] Globaalse ulatusega vandenõu

Talle osaks langenud kaotuste ja pettumuste tagajärjel on Jaik jõudnud veendumusele, et tänapäeva raharinglus ja aktsiatehingud on globaalse pettuse tööriist, mille kaudu pole kunagi võimalik varandust koguda, vaid kogu investeeritud kapital ja selle kasum kaovad pankrottide ja muude osavate tehingute tagajärjel. Jaigi arvates [9]

“ tänapäevase poliitilise süsteemi korral on kellegil mingi omaloomingulise vandenõu tegemine või organisatsiooni loomine üldse võimatu, vaid kõik igasugused organisatsioonid eranditult on tegelikult olemasoleva riigi allüksused, ja täielikult riigi käpa all. Kaasa arvatud ka igasugused kommunistlikud ja muud parteid, Somaalia ja muud maffiad ja Bin-Ladenite vennaskonnad. On aga üks ülemaailmne riik viimased ligi 200 aastat, milline on oma satraapiad maskeerinud suveräänseteks riikideks. ”

[redigeeri] Jaigi vaated majandustegevusele Eestis

Praeguses Eesti Vabariigis aga Kalev Jaigi arvates tegelikke kapitaliste pole, Eesti on “läbilõhki palgatööliste ja lumpenite ühiskond. Tegelikult on nii need “kapitalistid” (ehk “ärimehad”) kui ka mitteprivilegeeritud palgatöölised mõlemad palgatöölised, ning erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et ühed on eriliselt privilegeeritud ja teised ei ole [...]“ Lisaks on Jaigi andmetel

“ umbes kolmandik Eesti tööjõulisest elanikkonnast nii nimetatud PKV-d(persse kukkunud vend) ehk lumpenproletaarlased. Need on igasugused töötud, juhutöölised ja juhuseotsijad, vargad, prügikastide geoloogid, turgudel kaubitsejad, lõbumajade prostituudid jne. ”

Seega leiab Jaik, et Eesti Vabariik on veelgi inimvaenulikum riik, kui ENSV[10].

[redigeeri] Kalev Jaigi majandusteooria

Jaigi väidab, et lähtus oma majandusteooria kujundamisel objektiivsete ehk reaalsete nähtuste ja subjektiivsete ehk illusoorsete nähtuste vastandamisest. Nii eristab ta reaalseid varasid (rikkus, nt füüsilised esemed) illusoorsetest (nt raha, võlakirjad ja omandiõigused). "Omand on reaalne füüsiline asi, omandiõigus aga mõtteline asi."[11] Objektiivseid nähtusi kirjeldavad Jaigi teoorias mõisted rikkus, kapital, omand, tooted, kaubad, laen jne. Subjektiivsed on inimeste kujutlused rikkuse kohta, eelkõige omandiõigused.

Peamiselt heidabki Jaik akadeemilisele majandusteadusele ette "illusoorsete" asjade käsitlemist reaalsetena, sealhulgas raha kui omandiõiguse ühe liigi käsitlemist reaalse rikkusena. Väärib tähelepanu, et pärismajandusteadus ei vaatle raha omandiõiguse ühe liigina.

Kalev Jaigi hinnangul kasutab tänapäeva majandusteadus termineid valesti. "...senine pseudo-majandusteaduse poolt paikapandud mõistete ja kontseptsioonide süsteem on nii segane, viltune ja võlts, et kindlasti segab see igasugust teaduslikku ja üldse ausat majanduskäsitlust, kui mitte ei tee seda just päris võimatuks."[12]

[redigeeri] Alusmõisted

[redigeeri] Riisumine

Keskseks mõisteks Jaigi majandusteoorias on riisumine — Kristjan Laesi, Jaigi teooriate tuntuima uurija järgi üks majandustehingute liik.[13] Inimkonna ajaloo suurimaks riisumiseks peab Jaik Perestroika-aegset ´´Nõukogude Liidu riigivara riisumist``[14]. Enamik Jaigi pakutavaid ideid majanduse parendamiseks seavad eesmärgiks Jaigi avastatud riisumisviiside elimineerimise.

[redigeeri] Raha Jaigi käsituses

Jaik on seisukohal, et raha ei saa omada, koguda, investeerida ega laenata[15][16].

[redigeeri] Kapital Jaigi maailmanägemuses

Vastavalt Jaigi maailmanägemusele ei ole erakapitali omamine võimalik.[17] Selle võimatuse põhjusena postuleerib Jaik tumeda kardinataguse jõuna kuritegeliku finantsimperialismi.[17]

[redigeeri] Valuutapaanika Jaigi maailmanägemuses

"[S]eniseid valuutasid söövad inflatsioon, igasugused rahareformid ja diskrimineerivad valuutavahetused. Terve maailma rahvas on lausa paanikas selle pärast, mis juhtub valuutadega."[18]

[redigeeri] Majandusarvestus

Vaata ka: Raamatupidamine

Jaik kirjeldab oma raamatupidamissüsteemi:

“ Kõigepealt määran ma kindlaks kaubaühikutes mingi aktsia hinna selle ostmisel ja müümisel, ning võrdlen nii hindasid.Edasi määran paljude aktsiaseltside aktsiate hindasid niimoodi kindlaks mingi pikema perioodi (näiteks 100 aasta) jooksul ja arvutan välja matemaatilise keskmise. Sealjuures püüan arvesse võtta ka pankrotistunud aktsiaseltside aktsiate hindasid, kus aktsiate ostuhind oli X kaubaühiku suurune, "müügihind" aga 0 kaubaühiku suurune.

Lisateguritena selle arvutuse juures püüan võtta arvesse veel ka järgmisi asjaolusid. Eraisikul puudub peaaegu üldse võimalus osta kasumlike firmade aktsiaid ehk sattuda aktsionärina kasumlikku firmasse. Kui aga mõni varem kahjumlik firma muudetakse kasumlikuks, siis enne seda visatakse sealt eraisikutest aktsionärid ehk "väikeaktsionärid" reeglina välja, et mitte kasumid ei läheks nendega jagamisele. Lisategurina püüan arvesse võtta ka kommunistlike-natsistlike-perestroikalike revolutsioonide keskmist esinemissagedust, milliste käigus aktsiad, või vähemalt üks osa aktsiatest, lüüakse nulli peale. Lisateguritena püüan arvesse võtta veel ka sõdasid ja majanduskriise ning nende keskmist esinemissagedust, ning nende mõju aktsiatele. Näiteks hävitatakse sõdade ja majanduskriiside käigus aktsiaseltside vara, kui ka sõdade ajal sisuliselt röövitakse või vähemalt "külmutatakse" vaenulike riikide kodanikele kuuluvad varandused ja tühistatakse nende aktsiad.[19]

 ”

Hoolimata kõikehõlmavast majandusarvestusest ei suutnud Kalev Jaik AS Kalev ja Rakvere Lihakombinaadi aktsiate võõrandamisel kindlaks teha nende soetamismaksumust.[20][21]

[redigeeri] Jaigi parandusettepanekud

Jaigi ettepanekud maailmamajanduse parandamiseks seisnevad kõigi kasutatavate rahavormide asendamises valitsuse tehaste aktsiatest moodustatud vääringuga, kommertspanganduse keelamises ning mitmesuguste majandusmõistete ümberdefineerimises Jaigi raamatutes kirjeldatud viisidel, peaasjalikult enamike majandustehingute laenamiseks nimetamises.

Jaik arvab, et tema ettepanekute järgi korraldatud majanduses puudub inflatsioon ning majanduskriisid on võimatud.

[redigeeri] Jaigi soovitused majandusalase kirjanduse osas

“ Majandusteemalisi raamatuid peale oma raamatute ja Eduard Tennmanni "Raha võim" ma eriti soovitada ei oskagi. Kuulsate ja tunnustatute majandusteoreetikute teosed ei ole soovitamist väärt. Veel võib tõe terasid leida sellistest majanduskäsitlustest, kus on eesmärgiks võetud mingi majandussüsteemi mahategemine, nagu näiteks omaaegsed Nõukogude-aegsed kapialismi mustamisele suunatud käsitlused, ja tolleaegsed ning praegused kommunismi mustamisele suumatud käsitlused. Sest inimese omadus on juba selline, et ta ütleb tõde välja kogu oma valelikkuse juures kõige rohkem just siis, kui ta kedagi teist maha teha ja paljastada püüab. Nii näiteks saab ka oma naabrite kohta õiget infot kõige rohkem siis, kui nad omavahel tülli lähevad ja üksteisi vastastikuselt sõimama ja paljastama hakkavad.[22] ”

[redigeeri] Jaigi füüsika

[redigeeri] Metoodika

Jaik üritab oma teooriaid luues valemitest hoiduda.[23]

“ Mina aga oma maailmakäsitluses püüan valemitest ja nendes kasutatud sümbolite tähenduse mõiistatamisest-seletamisest hoiduda niipalju, kui see on vähegi võimalik. Siiani polegi mul suurt vajadust valemite kasutamise järele ka tekkinud. Koguni suhtun ma valemitesse ja valemite matemaatikasse teatud ettevaatusega, sest need võivad eksitada. Aluseks sellisele ettevaatlikkusele on näiteks see asjaolu, et olemasolev akadeemiline majandusteadus kasutab ohtralt valemeid, arvutusi ja kiidab taevani oma sellist "matemaatilist meetodit", kuid vaatamata sellele on tema käsitlus üdini võlts otsast lõpuni. Kuidas võlts, sellest olen ma palju kirjutanud. Hoopis on asi nii, et nende ohtrate valemite, arvutuste ja matemaatiliste meetodite taha on ära peidetud tegelik pseudoteadus, ja neid kasutataks pseudoteaduse kattevarjuna.[23] ”

Jaik peab valemeid lohaka mõtlemise ilminguks.[24]

“ Valem on minu arvates teatud eriline mõttestamp ehk paradigma, mis on väljendatud erilistes ebatavalises sümbolites, kui seda on tavalise inimkeele sümbolid. Ehk on velem seisukoht ehk teadmine millegi kohta, milleni on jõutud küll eelnevate kogemiste põhjal ja mõtlemiste tulemusel, kuid mida kantakse automaatselt üle mingile teisele nähtusele või olukorrale ilma asjasse tegelikult süvenemata. Seega on valem tema negatiivse külje pealt teatud psüühilise automatismi ilming, kus järeldusi tehakse ja otsuseid langetatakse ilma asjasse õieti süvenemata. Selles seisnebki valemites mõtlemises eksimise suur oht.

Valemites mõtlemine on väga lähedane eelarvamuslikule-tendentslikule mõtlemisele, milline mõtlemine on omane just nimelt mitteteaduslikule mõttelaadile. Tüüpiline valemites mõtlemine on näiteks religioosne mõtlemine. Valemites mõtlemine erineb teisest ehk arutlevast mõtlemisest, millise arutleva mõtlemise esindaja olen näiteks mina.[24]

 ”

Põhimõttekindel valemitest hoidumine on Jaigile põhjustanud üksikuid probleeme, näiteks ei saa ta aru Newtoni teisest seadusest.[25]

[redigeeri] Jaigi termodünaamika

Jaik on seisukohal, et termodünaamika esimene seadus ja termodünaamika teine seadus on omavahel teatavas loogilises vastuolus:

“ Jäävuse seaduse järgi on energia igavene ja hävimatu... Termodünaamika teise seaduse järgi aga energia ei ole igavene, vaid degradeerub, ning see degradeerumine ehk entroopia on pöördumatu[26] ”

Jaik arvab, et seda vastuolu saab seletada ainult sellega, et termodünaamika teine seadus ei ole õige:

“ Kui energia degradeerub ja toimub entroopia kasvamine, siis järelikult kusagil mujal looduses ja kuidagi teisiti peavad toimuma samavõrra ka sellele vastupidised protsessid[27] ”

Iseäranis pakuvad Jaigile huvi gaasid, gravitatsiooniväljad ja termodünaamilised tsüklid. Nendel teguritel põhinevad kõik teadaolevad Jaigi projekteeritud igiliikurid.

Kõik need tsüklid põhinevad ühele kesksele Jaiki poolt esitatud seisukohale, mille kohaselt erineva molekulmassiga gaaside segu korral ei kehti gravitatsiooniväljas olevas gaasisambas Boltzmanni ehk baromeetrilise jaotuse seadus kergema molekulmassiga gaasi korral vaid kergema gaasi osarõhk kasvab samba kõrguse kasvades: "Kergem molekul ei suuda rasket molekuli alt üles tagasi välja tõrjuda sellepärast, et gravitatsioon avaldab nendele molekulidele mõju erinevalt, tõmmates raskemat molekuli ülevatl alla tugevama jõuga kui kergemat molekuli" (Igavene energia: anergia ja eksergia lk 35)

Sellele eeldusele tuginevalt tekib tema termodünaamilistes tsüklites protsess, mis sarnaneb destillatsiooniprotsessile, kuid mis toimub isotermilistes tingimustes ja on termodünaamika teise seaduse vastane tulemus. Jaiki kirjutatud kaks artiklit, mis käsitlevad väidetavalt termodünaamika teise seadusega vastuolus olevat termodünaamilist tsüklit, mis võivat leida aset erineva molekulmassiga gaaside segu gravitatsioonilise eraldumise tulemusena gravitatsioonivälja mõjul, on avaldatud Ameerika Ühendriikides väljaantavas ajakirjas Infinite Energy.

Kõrvuti molekulaarsete osakeste osavõtul toimuvate tsüklitega arutleb Jaik samalaadsete ilmingute üle, mis toimuvad gravitatsiooniväljas footonite osavõtul, ning nimetab vastavat seadet optiliseks soojusjõumasinaks (Igavene energia: anergia ja eksergia lk 114). Arutluses optilise soojusjõumasina tsüklist ennustab ta soojuslikku efekti, mille kohaselt massivses kehas paikneva vaakumkambri põrand ja lagi omandavad gravitatsiooniväljas erineva temperatuuri neis absorbeeruvate footonite erineva impulsi mõjul: "Gravitatsiooni mõju valguskvantidele on selline, et vaakumkambri see sein, mida võib gravitatsioonivälja suhtes tinglikult nimetada "põrandaks", hakkab saama rohkem ja suurema energiaga valguskvante, kui vaakumkambri vastassein, mida võib tinglikult nimetada "laeks". Vastavalt sellele hakkab ka see vaakumkambri põrand rohkem soojenema kui lagi" (Igavene energia: anergia ja eksergia lk 122).

Jaik leiab, et samalaadne nähtus toimub ka mustade aukude korral, kus mustad augud neelavad kogu neile langenud aine gravitatsiooni mõjul. Seega tekib termodünaamika teise seaduse vastane olukord, kus must auk, vaatamata pidevale energia absorbeerimisele ja temperatuuri kasvule neelab näiteks tähtede, mis on mustast august madalama temperatuuriga, valguse: "Järelikult ei saa must auk jahtuda temast väljlakiiratava valguse arvel, sest see keha valgust välja ei kiirga, küll aga soojeneb jätkuvalt ja ühesuunaliselt temasse väljastpoolt langeva valguse arvel" (Igavene energia: anergia ja eksergia lk 127). Pärismaailmas on mustade aukude temperatuur kiirgavate tähtede temperatuurist mitu suurusjärku madalam, mitte kõrgem.[28] Jaik on ka seisukohal, et juba ainuüksi keemiliste endotermiliste reaktsioonide olemasolu looduses viitab termodünaamika teise seaduse kehtivuse piiratusele.

[redigeeri] Raamatud

Kõik Jaigi raamatud on isekirjastatud, Kristjan Laes'i toimetatuna.

[redigeeri] Kirjandus

[redigeeri] Välislingid

[redigeeri] Viited

  1. ↑ Kalev Jaik 23. aprill 2009 12:11: arutelu "Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane" post nr. 1636 LHV foorumis
  2. ↑ Kalev Jaik, "Majandusalased mõisted", Tartu 2008, lk 16
  3. ↑ Kalev Jaik, "Majandusalased mõisted", Tartu 2008, lk 53
  4. ↑ Kalev Jaik, "Majandusalased mõisted", Tartu 2008, lk 16
  5. ↑ Mina ja Eesti...: üks elulugu, Tartu: 2005, ISBN 9949-13-090-5
  6. ↑ Kalev Jaik 11. mail 2009 16:36: arutelu "Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane" post nr. 2366 LHV foorumis
  7. ↑ Kalev Jaik 11. mail 2009 16:36: arutelu "Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane" post nr. 2366 LHV foorumis
  8. ↑ Kalev Jaik 5 mai 2009 3:26: arutelu "Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane" post nr. 2069 LHV foorumis
  9. ↑ http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=241253&start=1850
  10. ↑ Mina ja Eesti...: üks elulugu, Tartu: 2005, ISBN 9949-13-090-5
  11. ↑ Kalev Jaik, "Majandusalased mõisted", Tartu 2008, lk 20
  12. ↑ Kalev Jaik, "Majandusalased mõisted", Tartu 2008, lk 18
  13. ↑ post nr. 1441
  14. ↑ http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=241253&start=2301
  15. ↑ Kalev Jaik 12 November 2008 21:22: post nr. 132 arutelus "Kalev Jaik: revolutsioon majandusteaduses" veebifoorumis skeptik.ee
  16. ↑ Kalev Jaik 14 November 2008 10:11: post nr. 159 arutelus "Kalev Jaik: revolutsioon majandusteaduses" veebifoorumis skeptik.ee
  17. ↑ 17,0 17,1 Kalev Jaik: Mina ja Eesti, Pettus ja libaaktsiad:

    Nüüd aga olen jõudnud veendumusele, et mingisuguse erakapitali omamine nii aktsiate omamise vormis, kui ka igal muul moel, on tegelikult üldse võimatu, ning seda mitte ainult Eesti Vabariigis, vaid ka Läänes ja kogu maailmas juba alates ülemöödunud sajandist. Sest maailma ja selle majandust tegelikult valitseb tume kardinatagune jõud ehk kuritegelik finantsimperialism, ning erakapitalism on vaid selle jõu poolt korraldatav lavastus ehk butafooria.

  18. ↑ Kalev Jaik 23 aprill 2009 12:11: arutelu "Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane" post nr. 1676 LHV foorumis
  19. ↑ Kalev Jaik 23 July 2011 12:12 arutelu "Kalev Jaik võsfilosoofist majandusteadlane post nr. 7860 LHV foorumis
  20. ↑ Kalev Jaik 22 July 2011 22:08 arutelu "Kalev Jaik võsfilosoofist majandusteadlane post nr. 7852 LHV foorumis
  21. ↑ Kalev Jaik 23 July 2011 07:09 arutelu "Kalev Jaik võsfilosoofist majandusteadlane post nr. 7855 LHV foorumis
  22. ↑ Kalev Jaik 7 May 2009 22:12: arutelu "Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane" post nr. 2228 LHV foorumis
  23. ↑ 23,0 23,1 Kalev Jaik 9 August 2011 19:32 arutelu "Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane post nr. 7989 LHV foorumis
  24. ↑ 24,0 24,1 Kalev Jaik 11 August 2011 8:52 arutelu "Kalev Jaik võsfilosoofist majandusteadlane post nr. 8011 LHV foorumis
  25. ↑ Kalev Jaik 8 August 2011 19:57 arutelu "Kalev Jaik võsfilosoofist majandusteadlane post nr. 7964 LHV foorumis
  26. ↑ (Igavene energia: anergia ja eksergia lk 26)
  27. ↑ (Igavene energia: anergia ja eksergia lk 28)
  28. ↑ NASA astrofüüsik David Palmer vastab küsimusele, milline on musta augu temperatuur
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kalev_Jaik&oldid=2745776"
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid
Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad