Kalamees ja ta naine

Allikas: Vikipeedia

"Kalamees ja ta naine" (ATU 555) on rahvusvaheliselt levinud muinasjututüüp, mis kuulub Aarne-Thompsoni-Utheri kataloogis imemuinasjuttude alaossa "Üleloomulikud abistajad".

Tüübi süžee lühikokkuvõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loos päästab vaene vana kalamees üleloomuliku olendi – näiteks võlukala või võlulooma, jumaliku olendi, pühaku, hiiu või siis loomakujulise inimese – surmaohust, vangistusest, muundumisest või muust hädast, samuti on võimalik, et loo peategelasest kalamees laseb kala tagasi vette. Tasuks hädast päästmise eest lubab võluolend, et mehe ja tema abikaasa soovid saavad täidetud. Algul saavad kalamees ja tema abikaasa nad tavalist tulu, kuid hiljem muutub naine väga nõudlikuks (näiteks soovivad nad saada aadlikeks, kuningateks ja lõpuks isegi jumalaks). Kala või üleloomulik olend võtab ülemäära suure nõudmise peale oma kingituse tagasi ning abielupaar satub tagasi algsesse halba seisu ja vaesusse või saavad karmima karistuse, näiteks muudetakse loomadeks.[1]

Tüübi levik Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinasjututüüpi "Kalamees ja ta naine" kuuluvate muinasjuttude üleskirjutused eesti rahvapärimusest pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivis aastatest 18781980, kõige rohkem on neid Setumaalt. Rohkem kui üks tüüpi kuuluv tekst pärineb Tõstamaa, Kadrina, Pilistvere ja Vastseliina kihelkonnast. Tüübi ajaline ja geograafiline levik sarnaneb imemuinasjuttude üldise levikuga Eestis. ATU 555 ja sellele sarnanevate lugude variante on Eesti Rahvaluule Arhiivis kokku 58.[2]

Kirjanduslikud töötlused[muuda | redigeeri lähteteksti]

ATU 555 on populaarne rahvajutt olnud suulisel kujul, kuid on tuntud ka kirjanduslike töötluste kaudu. Vendade Grimmide töötlus ATU 555 tüüpi kuuluvast loost "Lugu kalamehest ja tema naisest" ilmus kogus "Kinder- und Hausmärchen". Aleksandr Puškini värsivormis "Muinasjutt kalamehest ja kalakesest" on oma süžee saanud kas Grimmide kogu prantsuskeelsest adaptsioonist või V. Dahli vahendusel vene rahvaluulest. Puškini ja Grimmide eeskuju võib olla Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjututöötluses "Vägev vähk ja täitmatu naine".[3]

Günter Grassi 1977. aastal ilmunud romaani "Kammeljas" süžee põhineb samuti muinasjututüübil ATU 555.[4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kaisa Kulasalu. Uhkus ajab upakile: Kalamehe ja ta naise (ATU 555) soovidemaailm. Bakalaureusetöö. Tartu 2010, lk 14
  2. Kulasalu 2010, lk 35.
  3. Kulasalu 2010, lk 18.
  4. Kulasalu 2010, lk 18.