Kaksikhammas
| Kaksikhammas | |
|---|---|
 Lainjas kaksikhammas | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Sammaltaimed Bryophyta |
| Klass |
Lehtsamblad Bryopsida |
| Selts |
Kaksikhambalaadsed Dicranales |
| Sugukond |
Kaksikhambalised Dicranaceae Schimp. |
| Perekond |
Kaksikhammas Dicranum Hedw. Hedw. |
Kaksikhammas (Dicranum) on kaksikhambalaadsete seltsi ja kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaimede perekond. Euroopas on teada 29 liiki kaksikhambaid, Eestis esineb neist 14 liiki.[1]
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Kaksikhambad esinevad peamiselt põhjapoolkera okasmetsavööndis, aga ka arktikavööndis ning kõrgmägedes. Troopilises ja subtroopilises vööndis on leitud kaksikhamba perekonna liike vaid kõrgmägedest. Lõunapoolkeral esineb kaksikhamba perekonna asemel samasse sugukonda kuuluv väliselt sarnane perekond Dicranoloma.[2]
Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Perekond kaksikhamba liigid on püstiste või tõusvate väheharunenud vartega, 1–15 cm kõrgused samblad, mis kasvavad hõre- kuni tihemuruselt või padjanditena.
Vars[muuda | muuda lähteteksti]
Lihtsad või väheharunenud varred on vähemalt alaosas, vahel ka võsu tipuni kaetud tiheda valkja kuni roostepruuni risoidvildiga.
Leht[muuda | muuda lähteteksti]
Lehed on lantsetja või munaja alaosaga ning enamasti ühtlaselt aheneva tipuosaga. Lehetipud on teravad, harvem tömbid. Leheservad siledad või ülemises osas saagjad. Leherood on varieeruva laiuse ja pikkusega. Rool võib lehe alaküljel esineda näsad või hambakesed.
Lehelaba alusel esineb mitmekihiliselt asetsevaid või värvunud tiivakrakke.
Leheroo ja tiivakute vahel esineb grupp ovaalseid hüaliinseid või värvunud rakke, mis hiljem lagunevad.
Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Kaksikhambad on valdavalt kahekojalised taimed. Ühest periheetsist võib areneda 1–5 sprofüüti. Eoskupart kandvad harjased on pikad. Eoskuprad on silinderjad, enamasti kaldu ja kõverdunud. Eoskupra kaas on pika terava või kõverdunud nokaga, tanu kapuutsjas. Suuääris kahekordse hammastereaga. Eosed peenenäsalised, läbimõõduga 12–29 µm.
Osa kaksikhambaid levib ka murduvate lehe- või võsutippude, või sigioksakeste abil.[3]
Kaksikhambad Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Dicranum bergeri Blandow[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis raba-kaksikhammas
Dicranum bonjeanii De Not.[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis soo-kaksikhammas
Dicranum brevifolium (Lindb.) Lindb.[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis keerd-kaksikhammas
Dicranum drummondii Müll. Hal.[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Drummondi kaksikhammas
Dicranum flagellare Hedw.[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis kännu-kaksikhammas
Dicranum flexicaule Brid.[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis kamm-kaksikhammas
Dicranum fuscescens Sm.[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis madal kaksikhammas
Dicranum leioneuron Kindb.[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis ümaralehine kaksikhammas
Dicranum majus Sm.[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis suur kaksikhammas
Dicranum montanum Hedw.[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis kase-kaksikhammas
Dicranum polysetum Sw. ex anon.[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis lainjas kaksikhammas
Dicranum scoparium Hedw.[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis harilik kaksikhammas
Dicranum spurium Hedw.[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis nõmme-kaksikhammas
Dicranum viride (Sull. & Lesq.) Lindb.[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis roheline kaksikhammas
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti eElurikkus[alaline kõdulink]15.10.2013
- ↑ Elsa Nyholm. Illustrated Flora of Nordic Mosses. 1986. lk 48
- ↑ Nele Ingerpuu. Kai Vellak. Eesti sammalde määraja. Tartu: EPMÜ ZBI Eesti Loodusfoto. 1998. lk 113–117