Kaelkirjaku akaatsia

Allikas: Vikipeedia
Kaelkirjaku akaatsia
Kameldornbaum Canyon Lodge.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Oalaadsed Fabales
Sugukond: Liblikõielised Fabaceae
Perekond: Akaatsia Acacia
Liik: Kaelkirjaku akaatsia
Ladinakeelne nimetus
Acacia erioloba
E.Mey., 1836
Sünonüümid

Acacia giraffe, Acacia haematoxylin

Kaelkirjaku akaatsia ehk kaameliastel-akaatsia (Acacia erioloba, sünonüümidena kasutusel ka Acacia giraffe ja Acacia haematoxylin) on liblikõieliste sugukonda akaatsia perekonda kuuluv puu või põõsas.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinud Aafrikas nii lõuna kui ka põhja pool ekvaatorit, põhjas levinud kuni Iisraelini. Introdutseeritud ka Austraaliasse.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamasti kuni 13 m kõrge, võra laius kuni 5 m. Tüvi püstine, laiuvate okkaliste okstega. Fülloodid helerohelised. Õied helekollased, piklikes kobarates, ilmuvad enne fülloode. Kaunad hallid, kõverad, keskmiselt 12 cm pikad.

Ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasvukohana eelistab mitmesuguseid kuivi õhulisi muldi, on suhteliselt kuiva ja külmataluv. Kuivaperioodil heidab lehestiku maha. On tavalisemaid savannikoosluse puid, eriti oluline osa on tal Lõuna-Aafrikas Kalahari regioonis. Toidutaimeks paljudele savanniloomadele, eriti kaelkirjakutele. Austraalias on inimese poolt sissetooduna muutunud problemaatiliseks, tõrjudes välja kohalikke akaatsialiike.

Majanduslik tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

On kogu oma laia levikupiirkonna ulatuses kasutusel peamiselt tarbepuiduna.

Kultuuriline tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Omab olulist kohta paljude Aafrika rahvaste elus. On tarbepuidu kõrval kasutusel ka puunikerduste materjalina.