Kaarlo Julius Kalpa

Allikas: Vikipeedia

Kaarlo Julius Kalpa (varem Karl Julius Sandbäck; 2. aprill 1867 Kristiinankaupunki13. veebruar 1918 Suodenniemi) oli soome ja Eesti vaimulik.

Kalpa õppis Pori lütseumis ja aastatel 18871892 Helsingi Ülikooli usuteaduskonnas. Ordineeriti 16. veebruaril 1892 õpetajaks.

Ta oli 1892. aastal Nakkilas (asub Satakunta maakonnas) vikaarõpetaja. Aastatel 18921896 oli ta (introdutseeriti 13. augustil / 25. augustil 1892) Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja. Seejärel oli ta aastatel 18971899 Hakkila koguduse õpetaja, aastal 1899 oli ta veel Vampula (asub Satakunta maakonnas) koguduse õpetaja. Aastal 1900 oli ta kaplan Perniös (asub Päris-Soome maakonnas), aastatel 19011902 Lietos (asub Päris-Soome maakonnas) ja 19021903 Vetelis (asub Kesk-Pohjanmaa maakonnas). Lisaks teenis ta aastatel 19031907 vikaarina Ruhnu kogudust. Aastatel 19041916 teenis ta kaplanina ja 19161918 koguduseõpetajana (kirkkoherra) Suodenniemis (Pirkanmaa maakonnas)[1].

Tema Ruhnus sündinud poeg Karlo Ilmari Kalpa oli üks juhtivaid Soome sõjaväepsühhiaatreid.[2]

Kalpa tapeti 13. veebruaril 1918 Suodenniemis punaste poolt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977.
  2. Ville Kivimäki, Murdunud meeled. Soome sõdades 1939-1945 vaimselt haavatud sõdurite lugu, lk. 274

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Adolf Fredrik Dreijer
Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja
1892–1896
Järgnev
Oskar Ferdinand Sevelius