K-278 Komsomolets

Allikas: Vikipeedia
K-278 Komsomolets
K-278 Komsomolets 1. jaanuaril 1986
K-278 Komsomolets 1. jaanuaril 1986
Tehnilised näitajad
Ehitatud: 22. aprill 1978 – 9. mai 1983
Teenistusse võeti 31. detsembril 1984.
Pikkus: 117,5 m
Laius: 10,7 m
Süvis: 8–9 m
Kogumahutavus: 4400–5750 tonni veepinnal, 6400–8000 tonni sukeldunult
Peamasin: 1X 190 MW OK-650OK-650 b-3 reaktor, kaks 45 000 hj auruturbiini, üks vint
Kiirus: 14 sõlme (26 km/h) veepinnal, 26 kuni 30 sõlme (48 kuni 56 km/h) sukeldunult
Meeskond: 33 ohvitseri, 21 allohvitseri, 15 madrust (ajateenijat)
Relvastus: SS-N-15 Starfish raketid, 6 x 533 mm torpeedotoru, 53–65 torpeedot

K-278 Komsomolets[1] oli ainuke Projekt 685 klassi (NATO nimega Mike-klass) kuulunud Nõukogude Liidu ründeallveelaev. Allveelaev võeti teenistusse 31. detsembril 1984 ja see uppus 1989. aasta 7. aprillil ning lebab praegu ühe miili sügavusel Barentsi meres, tuumareaktorid ja kaks tuumalõhkepead endiselt laeva pardal. Allveelaev ehitati, et testida Nõukogude neljanda generatsiooni tuumaallveelaevade tehnoloogiat. K-278 Komsomolets on seni ainus sõjaline allveelaev, mis on sukeldumisel ületanud 1000 meetri piiri. Laeva ohutu sukeldumissügavus oli 1000 meetrit, maksimaalne 1250 meetrit ja purunemispiiriks oli arvestatud 1500 meetrit.

K-278 Komsomoletsi tegi vastupidavaks spetsiaalne kahekordne titaanist kere, mis võimaldas sukelduda kordades sügavamale kui ükskõik milline Ameerika mereväe allveelaev või torpeedo, olles ise sealjuures võimeline tulistama. Hoolimata sellest, et allveelaev ehitati arendusprojektina, oli ta lahinguvõimeline[2].

Allveelaev uppus kontrolli alt väljunud tulekahju tõttu mootorisektsioonis. Komandöril õnnestus laev kohe pinnale tuua ja enamikul meeskonnaliikmetest õnnestus sellest ka väljuda. Laev uppus umbes viis tundi pärast õnnetust ja vajus 1680 meetri sügavusele. Hukkus 42 meeskonnaliiget, neist neli tules ja ülejäänud 38 surid jääkülmas meres alajahtumisse [3].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

73.7213888913.26416667