Kümnekroonine meenemünt (2006)
| Kümme krooni | |
|---|---|
| (Eesti) | |
| Väärtus | 10 krooni |
| Kaal | 28,28 g |
| Läbimõõt | 38,61 mm |
| Serv | rihveldatud |
| Materjal | Ag 999/1000 |
| Vermitud | 2006 |
| Tiraaž | 5000 |
| Avers | |
| Kujundus | Eesti suur riigivapp |
| Kujundaja | Mati Karmin |
| Revers | |
| Kujundus | suusataja |
| Kujundaja | Mati Karmin |
2006. aastal hõbedast vermitud 10-kroonine meenemünt on pühendatud XX taliolümpiamängudele Torinos.
Tegemist on kollektsionääridele mõeldud meenemündiga mille maksimumtiraaž on 5000 tükki ning mis lasti käibele 6. veebruaril 2006.[1]
Münti müüdi Eesti Panga muuseumis, ühe mündi hind oli 500 krooni. Iga münt on plastkapslis, mis omakorda on spetsiaalses karbis, ning iga mündiga on kaasas sertifikaat, millel on mündi number.
Mündi on verminud Soome Rahapaja (Mint of Finland Ltd) proof-kvaliteediga, ning see oli esimene Eesti münt, millel on kuldaplikatsioon.
Kujundus[muuda | muuda lähteteksti]
Mati Karmini kujundatud hõbedane münt kaalub 28,28 grammi, läbimõõt on 3,861 sentimeetrit ning selle serv on rihveldatud. Mündil on 19 × 18 mm pindalaga kuldaplikatsioon (kulla sisaldus 99,9%) mille paksus on 50 nm (0,05 μm).
Avers[muuda | muuda lähteteksti]
Mündi esiküljel on Eesti suur riigivapp, mille kohal on sõnad "EESTI VABARIIK" ja all vermimise aasta "2006".
Revers[muuda | muuda lähteteksti]
Mündi tagaküljel on kullakihiga kaetud suusataja kujutis, mille kohal on nimiväärtus "10 krooni" ning all on Eesti Olümpiakomitee logo ja Rooma number XX.
Sertifikaat[muuda | muuda lähteteksti]
Iga mündiga käib kaasas sertifikaat, mille ühel küljel on mündi spetsifikatsioon ja teisel küljel Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki pühendus eesti ja inglise keeles. Pühenduse eestikeelne tekst on järgmine:
Taliolümpiamängudele pühendatud meenemündiga jätkab Eesti Pank olümpiateemaliste müntide väljaandmist. Hõbemündil kujutatud suusataja nii sümboliseerib Eesti sportlaste edukat esinemist taliolümpiamängudel läbi aegade kui ka jäädvustab suusaspordi ning taliolümpia üha laienevat populaarsust maailmas.
Esmakordselt osales Eesti taliolümpiamängudel 1928. aastal. Taasiseseisvunud riigina võtab Eesti taliolümpiamängudest osa alates 1992. aastast.