Kõverlaid

Allikas: Vikipeedia
Kõverlaid. Vaade lõunast

Kõverlaid on umbes 29 hektari suurune asustamata laid Väinameres. Saar kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saar on oma nime saanud ilmselt oma kõvera kuju ja käärulise rannajoone järgi.

Asukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laidelahe sihtkaitsevööndi kaart

Kõverlaiu keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58° 45′ N, 23° 10′ E58.75333323.172222koordinaadid: 58° 45′ N, 23° 10′ E.

Kõverlaid asub Hiiumaa Sarve poolsaarest 11 kilomeetrit kagus, Ahelaiust umbes 1,5 kilomeetrit kirdes ja Muhu Seaninast 7,5 kilomeetrit põhja pool.

Kõverlaiu idakallast peetakse Hiiu maakonna idapoolseimaks punktiks[1], tegelikult on veidi kaugemal idas väike Hülgerahu.

Kõverlaiu läänekallast nimetatakse Vähe-Kõveri otsaks ja idakallast Suur-Kõveri otsaks, Muhu poole jääb Lõunarand. Kirdetippu kutsutakse Andrusesääreks.

Kõverlaiu kohanimede kaart

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saare rannajoon on kääruline.

Meri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laidu ümbritsevad kared ja karid. Läänes asuva Ahelaiuni on meri vaid kuni meetri sügavune ning väga kivine, mistõttu sealt on isegi paadiga raske läbi saada. Meres ujub palju hülgeid.

Kivid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Idapoolses Lõunarannas on järsk mere poolt kuhjatud vall püstise rändrahnuga, läänepoolne Lõunarand on lauge.

Kivid katavad saart vaid rannikul.

Paari meetri kõrgune püstine rändrahn Kõverlaiu Lõunaranna vallil

Taimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suur-Kõveri otsas kasvavad okaspuud (mänd), keskosas lehtmets (suures osas haavad, ka kased) ja kadakad ning muud põõsad. Lõunaranna läänepoolne kallas on hõredalt pillirooga kaetud.

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harva võib saarele ujuda põder või isegi metssiga, talvel külastab kõiki suuremaid Hiiumaa laide rebane.

Inimtegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõverlaiul ei ole kunagi asustust olnud. Sajandeid tagasi võis saar olla kasutuses hiidlaste ja muhulaste heinamaana.

Saarel on lubatud viibida kaitseala valitseja nõusolekuta 1. jaanuarist 10. veebruarini.[2] Kõverlaidu külastatakse harva ning ta torkab silma puutumatu looduse poolest.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Hiiumaa arvudes 2006. (lk 5). (PDF) Kasutatud 24.03.2008.
  2. Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine. Riigi Teataja, Kasutatud 24.03.2008.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]