Kõverlaid
| Kõverlaid | |
|---|---|
 Kõverlaid. Vaade lõunast | |
| Ümbritseb | Väinameri |
| Koordinaadid | 58° 45′ 12″ N, 23° 10′ 20″ E |
| Pindala | 30 ha[1] |
| Pikkus | 940 m |
| Laius | 300 m |
| Rannajoone pikkus | 3,16 km |
 | |
Kõverlaid on 30 hektari suurune asustamata laid Väinameres Hiiumaa vallas Salinõmme külas. Saar kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Laidu on esmamainitud 1770. aastal nimega Krugholm. 1798 Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" on laid kui Köwerlaid ja Krugholm. [2]
Laid on saanud nime ilmselt oma kõvera kuju ja käärulise rannajoone järgi.
Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Kõverlaiu keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58° 45′ 12″ N, 23° 10′ 20″ E.
Kõverlaid asub Hiiumaa Sarve poolsaarest 11 kilomeetrit kagus, Ahelaiust 1,5 kilomeetrit kirdes ja Muhu Seaninast 7,5 kilomeetrit põhja pool.
Kõverlaiu idakallast peetakse Hiiu maakonna idapoolseimaks punktiks,[3] tegelikult on veidi kaugemal idas väike Hülgerahu.
Kõverlaiu läänekallast nimetatakse Vähe-Kõveri otsaks ja idakallast Suur-Kõveri otsaks, Muhu poole jääb Lõunarand. Laiu kirdetippu kutsutakse Andrusesääreks.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Saare rannajoon on kääruline.
Meri[muuda | muuda lähteteksti]
Laidu ümbritsevad kared ja karid. Läänes asuva Ahelaiuni on meri vaid kuni meetri sügavune ning väga kivine, mistõttu sealt on isegi paadiga raske läbi saada. Meres ujub palju hülgeid.
Kivid[muuda | muuda lähteteksti]
Idapoolses Lõunarannas on järsk mere poolt kuhjatud vall püstise rändrahnuga, läänepoolne Lõunarand on lauge.
Kivid katavad saart vaid rannikul.
Taimed[muuda | muuda lähteteksti]
Suur-Kõveri otsas kasvavad okaspuud (mänd), keskosas lehtmets (suures osas haavad, ka kased) ja kadakad ning muud põõsad. Lõunaranna läänepoolne kallas on hõredalt pillirooga kaetud.
Loomad[muuda | muuda lähteteksti]
Harva võib saarele ujuda põder või isegi metssiga, talvel külastab kõiki suuremaid Hiiumaa laide rebane.
Inimtegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõverlaiul ei ole kunagi asustust olnud. Sajandeid tagasi võis saar olla kasutuses hiidlaste ja muhulaste heinamaana.
Saarel on lubatud viibida kaitseala valitseja nõusolekuta 1. jaanuarist 10. veebruarini.[4] Kõverlaidu külastatakse harva ning ta torkab silma puutumatu looduse poolest.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kõverlaid Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 12. juulil 2019.
- ↑ Marja Kallasmaa: "Hiiumaa kohanimed." Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2010.
- ↑ "Hiiumaa arvudes 2006" (PDF). Lk 5. Vaadatud 24.03.2008.
- ↑ "Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine". Riigi Teataja. Vaadatud 24.03.2008.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat, Tallinn 1972
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kõverlaid Eesti looduse infosüsteemis
- Lühitutvustus, pildid, kaart