Kõrvalest
Kõrvalest (ladina keeles auricula) on paljudel selgroogsetel loomadel väliskõrva nähtav osa, mis on nahaga kaetud ja koosneb kõrvalestakõhrest.[1] Kõrvalesta abil toimub helide koondamine kuulmekäiku. Kõrvalestal on oluline osa ka ruumilisel kuulmisel.
Ürgimetajatel ja vees elavatel imetajatel kõrvalest puudub.
Samuti puudub kõrvalest lindudel, roomajatel (sh madudel) ja kahepaiksetel.
Inimese kõrvalesta saab kasutada peale kuulmistajule ka kõrvarõngaste riputamiseks ja nõelraviks. Armastajatele on kõrvalest erogeenne tsoon.
Paljudel imetajatel (kass, koer, hobune) kõrvalest liigub ja pöördub heliallika suunas. Ruuporitaolise kuju tõttu koondab helid kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 235, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.