Kõrgusmõõtur

Allikas: Vikipeedia
Baromeetriline kõrgusmõõtur

Kõrgusmõõtur ehk altimeeter on mõõteriist, mis mõõdab kõrgust lähtetasandist. Kõrgust mõõdetakse baromeetrilisel või raadiotehnilisel meetodil. Absoluutset kõrgust mõõdetakse merepinna keskmisest tasemest, millel õhurõhk on 760 mm Hg (101,3 kPa).

Baromeetriline kõrgusmõõtur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baromeetriline mõõtmine põhineb sellel, et kõrguse suurenedes väheneb õhurõhk kindla seadusärasuse järgi. Baromeetriline kõrgusmõõtur mõõdab kõrgust samal põhimõttel kui aneroidbaromeeter, kusjuures skaalal on rõhuühikute asemel pikkusühikud (meetrid, lennukõrguse mõõturites enamasti jalad).

Baromeetriline sensor
(mõõtmed 5×3×1,2 mm)

Kaasaskantavates digitaalseadmetes mõõdab õhurõhku kalibreeritud ja temperatuurkompenseeritud baromeetriline sensor, mis annab mõõtesignaali mikrokontrollerisse.

Mõõtetäpsus ulatub baromeetrilistel mõõturitel ühe meetrini.

GPS-kõrgusmõõtur[muuda | redigeeri lähteteksti]

GPS-seade vajab kõrguse määramiseks signaale vähemalt neljalt GPS-satelliidilt. Mõõtetäpsus ei ületa tavaseadmetel kümmet meetrit.

Raadiokõrgusmõõtur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õhusõidukite lennukõrgust mõõdetakse lisaks vaadeldud meetoditele ka radari põhimõttel, s.t mõõdetakse aega, mis kulub elektromagnetlaine impulsi väljasaatmisest kuni selle vastuvõtmiseni maa- või merepinnalt peegeldumise järel.