Kõrgkoolide pingerida
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Kõrgkoolide pingerida on nimekiri kõrgkoolidest ja ülikoolidest, mis on järjestatud mingite kriteeriumite järgi. Pingeread võivad sisaldada ka subjektiivseid hinnanguid, statistikat või ka uuringuid õppejõudude, üliõpilaste, potentsiaalsete üliõpilaste ja muude isikute hulgas. Pingeread on tihtipeale koostatud vastavalt üliõpilaste ja nende vanemate hinnangutest tulevikule.
Peale institutsioonide hindamise järjestatakse omavahel ka õppeprogramme, õppejõude jms. Pingeridasid võivad koostada nii ajakirjandusväljaanded kui ka haridusteadlased jm.
Pingeread võivad erinevates riikides olla koostatud erinevate põhimõtete järgi ja erineda omavahel järjestatuse poolest. Koolid, mis jäävad väljaspoole ingliskeelseid riike (USA, Inglismaa), on tavaliselt halvemas olukorras. Cornell University uurimus näitas, et pingeread, mis on koostatud Ameerika Ühendriikides on olulisel määral mõjutatud kõrgkoolide poolt[1].
Sisukord |
Erinevad pingeread [muuda]
The Times Higher Education - QS World University Rankings [muuda]
Ajaleht "Times Higher Education" on Inglismaa ajakiri, mille kord aastas koostatud pingerida THES - QS World University Rankings, reastab omavahel 500 maailma parimat ülikooli.[2] Muude pingeridadega võrreldes on seal eespool rohkem Inglismaa ja vähem USA kõrgkoole. THES - QS ranking on samuti kritiseeritud, kuna see baseerub liialt üle 3000 erineva ala õppejõu ja akadeemiku hinnangule.[3] Pingerea koostamisel on vastavad kaalud:
- Akadeemikute hinnang (40%)
- Töötajate värbajate hinnang (10%)
- Rahvusvaheliste õppejõudude osakaal (5%)
- Rahvusvaheliste üliõpilaste osakaal (5%)
- Õppejõud/üliõpilaste suhe (20%)
- Tsiteeringute/õppejõudude suhe (20%).
Selle pingerea 2008. aasta 5 esimest ülikooli olid: Harvard University, Yale University, University of Cambridge, Oxfordi Ülikool, California Tehnoloogiainstituut.
Akadeemiline maailma ülikoolide pingerida [muuda]
Enim avaldatud pingerida on Academic Ranking of World Universities ([1]), mida annab välja Shanghai Jiao Tong University. See on laiaulatuslik Hiina projekt, mis soovib pakkuda sõltumatut pingerida maailma ülikoolidest, et mõõta Hiina ülikoolide vahet "maailmatasemel" ülikoolidega. Selle pingerea tulemusi on tihti tsiteerinud ka The Economist ajakiri maailma ülikoolide pingereast rääkides [2].
Peamise kriitikana on sellele pingereale ette heidetud liigset kallutatust loodusteaduste suunal võrreldes muude teemadega ingliskeelsetes teadusajakirjades. Selle tõenduseks on pingerea kriteeriumitesse lülitatud ajakirjades Science või Nature (mõlemad on ingliskeelsed loodusteadusajakirjad), Nobeli auhinna võitjad (milles on samuti ülekaalus loodusteadused) ja matemaatikute auhinna "Fields Medal" omanikud.
2008. aastal oli selle pingerea esiviisik: Aarhus University, Arizona State University, Austraalia Riiklik Ülikool, Boston University, Brown University.
Pingerea koostamisel on vastavad kaalud:
- Vilistlaste saadud Nobeli auhinnad ja Fields Medalid 10%
- Töötajate saadud Nobeli auhinnad ja Fields Medalid 20%
- kõrgelthinnatud uurimustööde tegijad 21 erineva teema kategooriates 20%
- ajakirjades "Nature" ja "Science" avaldatud artiklid 20%
- Science Citation Index, Social Sciences Citation Index ja Arts and Humanities Citation Index 20%
- Akadeemilise saavutustaseme (vastavalt eelmistele näitajatele) suhe institutsiooni eelarvesse 10%
Newsweek [muuda]
Augustis 2006 avaldas USA ajakiri Newsweek pingerea 100 maailma parimast ülikoolist kasutades kahte eelnevalt kirjeldatud pingerida ja lisades sellele ülikooli raamatukogus olevate raamatute jms arvu.[4]
Veebimeetrika [muuda]
Cybermetrics Lab (CINDOC), mis on Hipaania Riikliku uuringukeskuse (CSIC) osakond, pakub infot üle 4 tuhande ülikooli pingereast, mis baseerub ülikoolide interneti kodulehekülgedele (webometrics). Ühegi Eesti kõrgkooli veebilehekülge Euroopa 100 ülikooli pingereas seisuga juuli 2008, ei ole.
Veebrimõõdikus on üle 15 tuhande ülikooli üle kogu maailma. Uuringut alustati 2004. aastal ja see baseerub kombineeritud indikaatoritele, mis arvestavad lehekülgede sisuga ja ka välislinkide arvuga. Pingerida uuendatakse jaanuaris ja juulis. Selline pingerida näitab kuivõrd oluliseks peab ülikool oma interneti kodulehekülge.
Selles pingereas on viis esimest: Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (mit.edu), Stanfordi Ülikool (stanford.edu), Harvardi Ülikool (harvard.edu), Pennsylvania Osariigi Ülikool (psu.edu) ja California Ülikool Berkeley's (berkeley.edu).
Viited [muuda]
- ↑ Study shows college rankings do matter
- ↑ the QS rankings
- ↑ Peer Review Methodology
- ↑ The Top 100 Global Universities - 2006 Retrieved, 15. august 2008.
