Jyväskylä Ülikool
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Jyväskylä Ülikool | |
|---|---|
| Jyväskylän yliopisto | |
| Deviis | Amica veritas |
| Asutatud | 1934[1] |
| Tüüp | avalik-õiguslik ülikool |
| Eelarve | 214 mln € (2012)[2] |
| Rektor | Matti Manninen [3] |
| Akadeemilisi töötajaid | 1772 (2012)[2] |
| Tugitöötajaid | 913 (2012) |
| Üliõpilasi | 14 535 (2012)[2] |
| Doktoriõppes | 1776 [4] |
| Asukoht | Jyväskylä, Soome |
| Ülikoolilinnak | Seminaarinmäki, Mattilanniemi ja Ylistönrinne [5] |
Jyväskylä Ülikool (soome keeles Jyväskylän yliopisto; lühend JY[6]) on avalik-õiguslik ülikool Jyväskyläs. 1966. aastani kandis see nime Jyväskylä Pedagoogiline Instituut (Kasvatusopillinen korkeakoulu).
Kursuste loomise ajast on pärit Seminaarinmäki vanimad, Konstantin Kiseleffi kujundatud punatellistest hooned (nn õppekasarmud). [7]
Jyväskylä Ülikooli ülikoolilinnak on lisaks tuntud maailmas arhitekt Alvar Aalto projekteeritud ehitistega, mis on valminud aastatel 1950–1970. [8]
Uuemad ülikooliehitised on projekteeritud koostöös arhitekt Arto Sipineniga.[9]
Aastatel 1992–2012 oli ülikooli rektoriks olnud Aino Sallinen.[10]
Jyväskylä Ülikoolis oli 2007. aastal 15 261 üliõpilast[11] ja 2565 töötajat.
Aastal 2007 kaitsti Jyväskylä Ülikoolis 1374 magistritööd ja 130 doktoritööd.[12]
Kevadel 2008 soovis ülikooli astuda üle 11 600 inimese, kellest vastu võeti 1500.[13]
Kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
- 1863 – Uno Cygnaeus lõi Jyväskyläs esimesed soomekeelse õpetajate koolituskursused Soomes.
- 1934 – kursused muudeti haridussüsteemi kuuluvaks kõrgkooliks.
- 1944 – kõrgkool sai õiguse valmistada ette haridusteaduste kandidaate, samast aastast sai võimalikuks kaitsta doktoriväitekirja.
- 1958 – loodi filosoofiateaduskond, mis jagab haridusteaduskonda ja ajaloo-keeleteaduskonda.
- 1963 – filosoofiateaduskonnas hakati ette valmistama kehakultuuri õppekava.
- 1965 – loodi matemaatika-loodusteaduskond.
- 1966 – hariduskõrgkool muudeti ülikooliks, kus on haridus-sotsiaalteaduskond, humanitaarteaduskond, matemaatika-loodusteaduskond ja kehakultuuriteaduskond.
- 1973 – pedagoogika-ühiskonnaõpetuskond jagunes haridusteaduskonnaks ja sotsiaalteaduskonnaks.
- 1998 – loodi majandusteaduskond ja infotehnoloogiateaduskond.
- 2003 – haridusminister nimetas Jyväskylä Ülikooli täiskasvanutekoolituse kvaliteetõppeasutuseks.
- 2004 – ülikool tähistas 70. tegevusaasta juubelit.
- 2009 – ülikool tähistas 75. tegevusaasta juubelit[14].
Jyväskylä Ülikooli teaduskonnad[muuda | muuda lähteteksti]
Seisuga 7. september 2006:[15]
- Humanitaarteaduskond
- Infotehnoloogiateaduskond
- Haridusteaduskond
- Kehakultuuri-terviseteaduskond (ainus Soomes)
- Matemaatika-loodusteaduskond
- Majandusteaduskond
- Sotsiaalteaduskond
Ülikool pakub kokku ligi 80 põhiõppeainet ja üle 100 õppeaine.
Humanitaarteaduskond[muuda | muuda lähteteksti]
Jyväskylä Ülikooli humanitaarosakonnas on esindatud keeled ja kommunikatsioon, kunst ja muusika koos kultuuri ja ajalugu uurivad alad. Osakonnas töötab kolm Soome Akadeemia uurimise tippkeskust [16]: Mitmekülgse muusika uurimise tippkeskus (2008–2013), filosoofilise psühholoogia, moraali ja poliitika uurimise tippkeskus (2008–2013) ja inglise keele mitmekesisuse, ühenduste ja muutuste uurimise tippkeskus (2006–2011), kes on koostöös Helsingi Ülikooliga. Lisaks keelte õppimisele ja kasutusele on ülikoolis määratleda endale rahvusvaheline uurimisala. Teiste teaduskondade uurimistöö tugevus on seotud ülikooli mitmekülgse ühistööga, millest nelja teaduskonna ametid on koostöös. 2002. aastal ühinenud ajaloo ja etnoloogia osakonna õppeainete hulka kuuluvad Soome ajalugu, majanduse ajalugu, üldine ajalugu, etnoloogia, folkloor ja antropoloogia. Osakonna hooned Historica ja Villa Rana asuvad Seminaarinmäe ülikoolilinnakus.
Infotehnoloogiateaduskond[muuda | muuda lähteteksti]
Infotehnoloogiateaduskond tähistas oma 10. aastapäeva 6. veebruaril 2009 Agoras.
Ülikoolilinnakud[muuda | muuda lähteteksti]
Seminaarinmäki[muuda | muuda lähteteksti]
Jyväskylä Ülikooli Seminaarinmäe ülikoolilinnak [17] kuulub Soome kaunimate ja arhitektuurilt huvitavamate ülikooli alade hulka.
Ülikoolilinnakut on ehitatud üle 100 aasta.
Arhitekt Constantin Kiseleffi projekteeritud ehitis, nüüd nimega Historica, paikneb keset Seminaarinmäge. See on osa vanast ülikooli linnakust, mis valmis 1880. aastate alguses Soome vanima rahvakooliõpetajate õppeasutuse, Jyväskylä kursuste jaoks.
Soome naiste õpetajate ameti tee sai alguse Jyväskylä kursustest.
Tänapäeval Historica hoones korraldati suuremast osast naisõpilaste õpetamisest: ülakorrusel asub naiste peosaal.
Sealne piirkonna rohelus annab tänapäevalgi veel häid puhkevõimalusi.
Mattilanniemi[muuda | muuda lähteteksti]
Ülikool laiendati 1980. aasta alguses Jyväsjärvi randa Mattilanniemisse. [18]
Mattila maja alal asuv neem on saanud nime tema järgi. Arto Sipise projekteeritud hoonetes asuvad majandusteaduskond, sotsiaalteaduskond, ametiruumid ja infokeskus.
Mattilanniemi rannas on suur pargiala. Sellel alal uus hoone on Agora, kus asub infotehnoloogiateaduskond.
Ylistönrinne[muuda | muuda lähteteksti]
Ylistönrinte ülikoolilinnakus asuvad bio- ja keskkonnateaduse, füüsika-, keemia- ja nanoteaduse õppehooned. [19]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 75 aastat
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Vuosikertomus 2012. Vaadatud 22.12.2013.
- ↑ "Rektorid". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2011. Vaadatud 15. jaanuaril 2009.
- ↑ "aastaaruanne 2007, doktoriõpe". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2010. Vaadatud 14. jaanuaril 2009.
- ↑ "Ülikoolilinnakud". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2009. Vaadatud 15. jaanuaril 2009.
- ↑ "Soome kõrgkoolid". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2010. Vaadatud 15. jaanuaril 2009.
- ↑ "Ülikoolilinnaku Konstantin Kiseleffi arhitektuur". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2005. Vaadatud 15. jaanuaril 2009.
- ↑ "Ülikoolilinnaku Alvar Aalto arhitektuur". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2009. Vaadatud 15. jaanuaril 2009.
- ↑ "Ülikoolilinnaku Arto Sipinen arhitektuur". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2004. Vaadatud 15. jaanuaril 2009.
- ↑ Rektori tutvustus[alaline kõdulink]
- ↑ Aastaaruanne 2007 pdf[alaline kõdulink]
- ↑ Aastaaruanne 2007 pdf[alaline kõdulink]
- ↑ Soovijate arv
- ↑ "Ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2008. Vaadatud 15. jaanuaril 2009.
- ↑ "Teaduskonnad (07.09.2006)". Originaali arhiivikoopia seisuga 19.12.2008. Vaadatud 15.01.2009.
- ↑ "Soome Akadeemia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2008. Vaadatud 18. jaanuaril 2009.
- ↑ "Seminaarinmäe ülikoolilinnak". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2008. Vaadatud 15. jaanuaril 2009.
- ↑ "Mattilanniemi ülikoolilinnak". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2008. Vaadatud 15. jaanuaril 2009.
- ↑ "Ylistönrinne ülikoolilinnak". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2008. Vaadatud 15. jaanuaril 2009.