Juuli 2014

Juuli 2014, kroonika

2014. aasta juuli algas teisipäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast neljapäeval.

Kuupäevad:   1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

1. juuli

• Euroopa Parlamendi presidendiks valiti häältega 751:409 saksa sotsiaaldemokraat Martin Schulz. Andrus Ansip valiti Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsiooni asepresidendiks.
• Hiinas Hongkongis toimunud meeleavaldusel avaldas üle poole miljoni inimese toetust demokraatiale.
• Iraagi kurdide juht Mesûd Barzanî teatas, et lähikuudel korraldatakse iseseisvusreferendum.
• Itaaliast sai Euroopa Liidu eesistujariik.
• Mehhiko kaguosas Tlatlayas sõjaväe ja relvastatud grupeeringu vahel puhkenud tulevahetuses tapsid sõdurid 22 inimest.
• Panamas astus ametisse president Juan Carlos Varela.
• Prantsusmaal vahistati ülekuulamiseks endine president Nicolas Sarkozy, keda kahtlustatakse ametivolituste ületamises.
• Soome Instituudi sihtasutus nimetas aastateks 2015–2017 instituudi juhatajaks Anu Laitila.
• Türgi valitsev erakond Õigluse ja Arengu Partei nimetas oma presidendikandidaadiks peaminister Recep Tayyip Erdoğani.
• Venemaa riigiduuma kiitis heaks seaduse, millega tühistatakse 2011. aastal Dmitri Medvedevi algatatud seadus, mis kehtestas Venemaal püsiva suveaja. Taastati ka 11 ajavööndit vahepeal kehtinud 9 asemel.
• Venemaal jõustus seadus, mis keelab trahvi ja ettevõtte sulgemise ähvardusel vägisõnade kasutamise kunstiteostes, meedias ja mujal avalikus ruumis.
• Eesti sai Läänemeremaade Nõukogu eesistujaks.
• Riigikogu juhatuse otsusega sai seoses Ester Tuiksoo süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega riigikogu liikmeks asendusliige Siret Kotka.
• Viimsi vallavolikogu valis uueks vallavanemaks Andres Kaarmanni ja volikogu esimeheks Jan Trei.
• Tallinna loomaaias avati uus keskkonnahariduskeskus.

2. juuli

• Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee võttis XXIII istungil vastu Bakuu deklaratsiooni, mille Venemaa Föderatsiooni poolt Helsingi põhimõtete rikkumist käsitleva resolutsiooni 20. punktis nõutakse, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks sõjalennukite provokatiivsed ülelennud Põhjamaade-Läänemere piirkonna kohal, kutsuks kohe tagasi relvajõud Balti riikide piiridelt ning lõpetaks õõnestustegevuse Eesti, Läti ja Leedu etnilise vene elanikkonna hulgas.
• Hondurase lõunaosas El Corpuse lähedal jäi maalihke tagajärjel kullakaevandusse lõksu üksteist kaevurit. Hukkus kaheksa kaevurit.
• Liibanoni parlamendis toimunud presidendivalimiste kaheksandas voorus ebaõnnestus presidendi valimine kvoorumi puudumise tõttu.
• Prantsusmaa endine president Nicolas Sarkozy tunnistati ametlikult kahtlustatavaks mõjuvõimuga kauplemises.
• Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese otsusega muudeti ministrite ametinimetusi: Urve Palo nimetati majandus- ja taristuministriks, Anne Sulling väliskaubandus- ja ettevõtlusministriks, Helmen Kütt sotsiaalkaitseministriks ja Urmas Kruuse tervise- ja tööministriks. Hanno Pevkuri vastutusalasse ühendati siseministri ja regionaalministri ülesanded.
• Tallinnas algas kolmepäevane Eesti aukonsulite konverents, kus osales 113 aukonsulit.

3. juuli

• Guinea-Bissaus astus ametisse peaminister Domingos Simões Pereira.
• Ukraina kriis
  • Valitsusallikate teatel püüdis öösel üle piiri koju Venemaale põgeneda umbes 300 interventi. Venemaa piirivalve avas nende pihta tule kõigist relvadest.
• Läti seim võttis vastu seaduse, mis piirab maaga kauplemist, lubades üldjuhul ühel ettevõttel või eraisikul osta maapiirkonnas kuni 2000 hektarit maad.
• Saksamaa Liidupäev kehtestas esimest korda riikliku miinimumpalga. Minimaalseks tunnitasuks kehtestati 8,50 eurot.
• Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka nimetati Euroopa IKT-auhinnagalal 2014. aasta Euroopa parimaks IT-juhiks.
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves andis Teater NO99 dramaturgile Eero Epnerile üle presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia. Eripreemia pälvis galerist Olga Temnikova.

4. juuli

• Bulgaaria ranniku lähedal Mustal merel algas NATO liikmesriikide mereväe iga-aastane õppus Sea Breeze. Tavalisest väiksema mahuga õppustel osalesid Bulgaaria, Rumeenia, Türgi, Kreeka, Itaalia ja USA.
• Ukraina kriis
  • Donetski oblastis võtsid valitsusväed taas enda kontrolli alla Mõkolajivka linna.
• Senegali president Macky Sall vabastas ametist peaminister Aminata Touré.
• Tallinnas Kalevi keskstaadionil algas XIX üldtantsupidu.
• Portugali lennufirma TAP Portugal alustas regulaarlende liinil Tallinn-Lissabon.

5. juuli

• Poola lõunaosas Częstochowa linna lähedal asuva Rudniki lennuvälja juures kukkus pärast õhkutõusu alla inimesi langevarjuhüppele viinud lennuk Piper PA-31 Navajo, mille pardal olnud 12 inimesest hukkus 11.
• Ajaleht The Guardian avaldas aruande, mille järgi Rootsi mööbliettevõte IKEA rahastas külma sõja ajal Rumeenia salapolitseid Securitatet.
• Somaalia pealinnas Muqdishos parlamendihoone lähedal plahvatanud Ash-Shabābi enesetaputerroristi lõhatud autopommi plahvatuses hukkus vähemalt neli inimest.
• Soomes Harjavaltas sattus niklitöötlusettevõttes Norilsk Nickel aset leidnud rikke tõttu jõkke 66 tonni niklijäätmeid. Selle tagajärjel tõusis nikli sisaldus jõevees lubatust 400 korda suuremaks.
• Venemaa alustas Musta mere laevastiku õppusi umbes 20 laeva, üle 20 lennuki ja kopteri, merejalaväe ja rannikukaitse suurtükivägede osalusel.
• Ukraina kriis
  • Donetski oblastis heisati taas Ukraina lipp Slovjanski, Kramatorski, Kostjantõnivka ja veel mitme asula kohale.
  • Donetski oblastis ründasid öösel Venemaalt saabunud terroristid Aasovi merelt kahel kaatril kaldal Obrõvi külas asuvat piirivalvepunkti. Hävitati piirivalvepunkt ja radarijaam, hukkus vähemalt üks piirivalvur, kolm sai raskelt haavata. Pärast rünnakut lahkusid terroristid tuldud teed.
• Wimbledoni tenniseturniiri naiste üksikmängu finaalis võitis tšehh Petra Kvitová kanadalase Eugenie Bouchardi tulemusega 6:3, 6:0.
• Tallinna lauluväljakul algas XXVI üldlaulupidu.

6. juuli

• Senegalis astus ametisse peaminister Mohamed Dionne.
• Wimbledoni tenniseturniiri meeste üksikmängu finaalis võitis serblane Novak Đoković šveitslase Roger Federeri tulemusega 6:7, 6:4, 7:6, 5:7, 6:4.
• Narva-Jõesuus avati rannapromenaad.

7. juuli

• Afganistanis avalikustati presidendivalimiste esialgsed tulemused, mille järgi sai Ashraf Ghanī 14. juunil peetud teises voorus 56,44 protsenti häältest.
• Austraalias suri Tasmaania kuberner Peter Underwood. Kaks päeva hiljem asus tema kohuseid täitma asekuberner Alan Blow.
• Suurbritannia Heathrow' lennujaama esindajad teatasid, et Ameerika Ühendriikidesse suunduvatel lendudel peavad käsipagasis olevad elektroonikaseadmed olema laetud, nii et turvakontrollis saab need sisse lülitada.
• Vietnamis Hanoi lähedal kukkus alla langevarjuõppustel osalenud sõjaväehelikopter Mil Mi-17. Hukkus 16 ja vigastada sai 5 inimest.
• Saaremaal Sõrve külastuskeskuse seinal avati mälestustahvel hukkunud paadipõgenikele.

8. juuli

• Afganistani presidendikandidaat ‘Abdullāh ‘Abdullāh kuulutas esialgsetest valimistulemustest hoolimata ennast presidendivalimiste võitjaks.
• Afganistanis Parvāni provintsis aset leidnud Ţālebāni rünnakus USA Baghrāmi õhuväebaasi lähedal asuvale kliinikule hukkus vähemalt 14 inimest, sealhulgas neli tšehhist NATO sõdurit.
• Austraalia pealinnas Canberras kohtunud Austraalia peaminister Tony Abbott ja Jaapani peaminister Shinzō Abe allkirjastasid riikidevahelise vabakaubandusleppe.
• Bahama kindralkubernerina astus ametisse Dame Marguerite Pindling.
• Jaapani Okinawa saart tabanud taifuun Neoguri tõi kaasa tormi, paduvihma ja kuni 14 meetri kõrgused lained, häiris lennuliiklust ning põhjustas kahe inimese surma ja massilise evakueerumise.
• Ukraina kriis
  • Sai teatavaks, et 18. või 19. juunil Metalisti küla juures terroristide poolt vangistatud Ukraina sõjaväelendur Nadija Savtšenko viibib kinnipeetuna Venemaal Voroneži uurimisisolaatoris.
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves otsustas seoses süüdimõistva kohtuotsusega ära võtta Valgetähe teenetemärgid Toomas Annuselt, Ester Tuiksoolt ja Kalev Kangurilt.
• Eesti peaminister Taavi Rõivas kohtus Pariisis Prantsusmaa presidendi François Hollande'iga.
• Eestit külastas Saksamaa välisministeeriumi riigiminister Euroopa küsimustes Michael Roth, kes kohtus muu hulgas välisminister Urmas Paetiga.
• Eestis alustas visiiti Soome haridus- ja kommunikatsiooniminister Krista Kiuru, kes kohtus teiste seas haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski ja majandus- ja taristuministri Urve Paloga ning külastas Tallinna ülikooli.

9. juuli

• Cooki saartel toimusid parlamendivalimised, mille võitis Cooki Saarte Partei. Võitnud erakond sai 24-kohalises parlamendis 13 kohta.
• Indoneesias toimusid presidendivalimised. Valimised võitis Joko Widodo, kes pälvis 53,2% valijate toetuse.
• Venemaa Plessetski kosmodroomilt startinud kanderakett Angara tegi esimese õnnestunud katselennu.
• Euroopa Kosmoseagentuuri esindajate ning Eesti väliskaubandus- ja ettevõtlusministri Anne Sullingu juhitava töörühma vahel algas Eesti liitumiskõneluste esimene voor.

10. juuli

• Ukraina kriis
  • Donetski oblastis heisati taas Ukraina lipp Siverski linna haldushoonele.

11. juuli

• Ukraina kriis
  • Amnesty International avaldas andmed inimõiguste rikkumiste kohta Ukrainas.
  • Luhanski oblastis Zelenopillja küla lähistel hukkus Venemaa suunalt lähtunud raketirünnakus vähemalt 19 valitsusvägede sõdurit, 93 sai haavata.
• Eesti välisminister Urmas Paet alustas visiiti Horvaatias Dubrovnikis, kus osales Euroopa Liidu laienemise teemalisel foorumil ja kohtus teiste seas Horvaatia välisministri Vesna Pusićiga.

13. juuli

• Brasiilias lõppesid 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. Maailmameistriks tuli Saksamaa jalgpallikoondis, kes alistas finaalis 1:0 Argentina jalgpallikoondise.
• Sloveenias toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised. Valimised võitis 34,6% häältega Miro Cerari Partei, mis sai 90-kohalises parlamendis 36 kohta. Valimisaktiivsus oli 51,2%.

14. juuli

• Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehena asus tööle Hanno Tomberg.

15. juuli

• Euroopa Parlament valis Euroopa Komisjoni presidendiks häältega 422:250 Luksemburgi endise peaministri Jean-Claude Junckeri.
• Horvaatia parlament võttis vastu tsiviilpartnerluse seaduse, millega seadustati samasooliste paaride kooselu.
• Moskva metrooõnnetus (2014): Moskvas sõitis Slavjanski bulvari ja Park Pobedõ metroopeatuste vahel rööbastelt välja metroorong. Hukkus üle 20 inimese, üle 150 sai vigastada.
• Suurbritannia peaminister David Cameron tegi muudatusi oma valitsuskabinetis. Välisministriks sai Philip Hammond ja kaitseministriks Michael Fallon.

19. juuli

• Uus-Kaledoonias esitas tagasiastumispalve ülemkomissar Jean-Jacques Brot.

22. juuli

• Belgias tehti kahele poliitikule, Charles Michelile ja Kris Peetersile ülesandeks asuda moodustama uut valitsust.
• Belgias astus Valloonia peaministrina ametisse Paul Magnette.
• Peruus astus tagasi peaminister René Cornejo. Uueks peaministriks nimetati samal päeval Ana Jara.

23. juuli

• Bulgaarias astus tagasi peaminister Plamen Orešarski valitsus.
• Liibanoni parlamendis toimus presidendivalimiste üheksas voor, mis kukkus kvoorumi puudumise tõttu taas läbi.
• Uus-Kaledoonia uueks ülemkomissariks nimetati Vincent Bouvier.

24. juuli

• Iisraelis vannutati ametisse president Reuven Rivlin.
• Iraagi parlament valis riigi presidendiks kurdi poliitiku Fūād Ma‘şūmi.
• Rwanda peaministrina astus ametisse eelmisel päeval sellele ametikohale valitud Anastase Murekezi.
• Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk esitas valitsuskoalitsiooni lagunemise tõttu tagasiastumispalve. Peaministri kohuseid asus täitma asepeaminister Volodõmõr Hroisman.
• Eesti valitsus kinnitas Kaitseväe põhimääruse, mis hakkas kehtima 1. augustist.

25. juuli

• Belgias astus Flandria peaministrina ametisse Geert Bourgeois.

29. juuli

• Austraalias vannutati Queenslandi osariigi kubernerina ametisse Paul de Jersey.

31. juuli

• Ukraina Ülemraada ei rahuldanud peaminister Arseni Jatsenjuki tagasiastumispalvet ja ennistas ta ametisse.
• Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Altai krai kuberneri Aleksandr Karlini tagasiastumispalve ja nimetas ta kuni valimisteni kuberneri kohusetäitjaks.
• Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile Suurbritannia maaväe ülem Sir Peter Wall.